Elukoha registreerimine

Elukoha registreerimine eriolukorra järgselt: www.rahvastikuregister.ee või kokkuleppel ametnikuga.

 

Elukohaandmeid sisestavad:

 

Alli Hansumäe

Rahvastikuspetsialist

Tel 5870 0878

e-post alli.hansumae@torivald.ee

 

Terje Võsumets

Volikogu sekretär-juhiabi

Tel 526 9732

e-post  terje.vosumets@torivald.ee

 

Sindis elukohaandmete registreerimine E-N (8.30 - 17.00) ja R (8.30 - 14.00)

Sauga teenuskeskuses elukohaandmete registreerimine E, T ja N (8.00 - 17.00).

Tori ja Are teenuskeskustes elukohaandmete registreerimiseks palume aeg eelnevalt kokku leppida rahvastikuspetsialistiga telefonil 5870 0878 või e-posti aadressil alli.hansumae@torivald.ee. 

 

 

Elukoha registreerimine tähendab inimese elukoha andmete kandmist rahvastikuregistrisse. Elukoha registreerimine on vajalik selleks, et omavalitsused saaksid osutada teenuseid oma territooriumil elavatele inimestele. On inimese enda huvides, et tema elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid korrektsed.

Elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada teade elukohajärgsele linna- või vallavalitsusele 14 päeva jooksul, välisriiki kolimisel 30 päeva jooksul. Elukohaandmete kehtivuse alguskuupäev on elukohateate linna- või vallavalitsusse saabumise päev. Soovi korral on võimalik elukohaandmete kehtivuse alguskuupäevaks esitada elukohateate valla-või linnavalitsusse saabumisest 14 päeva varasem kuupäev. Välisriiki elama asudes on võimalik teatada välisriigi elukohaandmed 30 päeva etteulatuvalt enne välisriiki elama asumist või 14 päeva tagasiulatuvalt, kui välisriiki on juba elama asutud.

Elukohateates esitatakse ühe elukoha aadressiandmed. Perekonnaliikmed võivad esitada ühise elukohateate, kindlasti tuleb teatel esitada ka alaealiste laste andmed. Elukohateatega kinnitatakse rahvastikuregistrisse kantud aadressiandmete muutmise või lisamise soovi.

Koos elukohateatega võib soovi korral esitada ka oma sidevahendite andmed, milleks on näiteks elektronposti aadress, postkastinumber, telefoninumber, muu sidevahendi number või ka muu ruumi aadress, juhul kui isik elab pikemat aega või aeg-ajalt muus kohas või kui tema elukohana on märgitud üksnes linn, vald, linnaosa või osavald.

Kui isik ei ole elukohateates märgitud ruumi omanik, lisab ta elukohateatele ruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (näiteks üürileping) või ruumi omaniku loa (allkiri elukohateatel) elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

Kaasomandis oleva ruumi aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse lisab elukohateate esitaja elukohateatele kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusoleku elukohateate esitamiseks, välja arvatud juhul, kui ruumi omanike vahelisest kaasomandi kasutamise kokkuleppest ei tulene teisiti. Sellisel juhul lisatakse elukohateatele kaasomanike kokkulepet tõendav dokument. 

Elukoha andmete muutumist saab esitada

  • riigiportaali e-rahvastikuregister kaudu
  • digitaalallkirjaga e-posti teel. Selleks peab olema ID-kaart ning arvuti vastavalt juhistele ettevalmistatud;
  • kirjalikult, elukohateadet saab täita kas kohapeal või saata postiga.

 

Vajalikud dokumentid elukohateate esitamisel:

  • elukohateade
  • arvutis täidetav elukohateade (enne täitmist on vajalik blankett salvestada enda arvutisse)
  • ingliskeelne elukohateade 
  • arvutis täidetav ingliskeelne elukohateade (enne täitmist on vajalik blankett salvestada enda arvutisse)
  • koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehest (pole vaja digitaalallkirja puhul)
  • koopia ruumi kasutamise õigust tõendavast dokumendist või elukohateatele kantud ruumi omaniku nõusolek - kui teate esitaja ei ole ruumi omanik. Elukohateate esitamisel e-posti teel kinnitab ruumi omanik oma nõusolekut digitaalallkirjaga;
  • kaasomanike või nende esindajate nõusolek elukoha teate esitamiseks - kaasomandis oleva ruumi andmete esitamisel.

Teise hooldusõigusliku vanema nõusolek

Alaealise lapse elukoha registreerimiseks tuleb esitada teise hooldusõigusliku vanema kirjalik nõusolek. Nõusolek tuleb esitada ka siis, kui alaealise lapse elukoht esitatakse Eestist välisriiki või vastupidi. Allkirjastatud nõusolek tuleb märkida elukohateatele või lisada elukohateatele.

Viide seadustele:

Sünni ja surma registreerimine

NB! Sündide registreerimine eriolukorra järgselt eelnevalt kokku leppida tel 5870 0878. Lapsevanemad (k. a üksikvanemad ja abielus mitte olevad) saavad sünde registreerida aadressil www.rahvastikuregister.ee

 

Sünni registreerimine ja nime valik

Sünde saab registreerida:

  • Sindis kõigil nädalapäevadel (E-N 8.30-17.00, R 8.30-14.00)
  • Saugas E, T ja N (8.00-17.00)
  • Tori ja Are teenuskeskustes sündide registreerimiseks palume aeg eelnevalt kokku leppida rahvastikuspetsialistiga telefonil: 5870 0878 või e-postiaadressil alli.hansumae@torivald.ee. 

Sünni registreerimise avaldus

Sünnitoetus

Sünnitoetuse suurus on 500 eurot. Sünnitoetust makstakse lapse sünnijärgse elukoha registreerimisel Tori valla elanike registrisse juhul, kui lapsevanema rahvastikuregistri järgne elukoht on lapse sünniaasta 1. jaanuari seisuga Tori vallas. Laps peab olema Tori valla elanik sünnist alates.

Sünnitoetuse taotluse blankett doc, pdf

 

 

 
Juulikuust 2019 pole lahkunu lähedasel enam tarvidust surma registreerimiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, sest surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja (kiirabi puhul perearst, haiglas surnu puhul haigla, lahkamise korral Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.)
„Kui seni pidi inimene lähedase surma korral matuse-, pärimis- ja muude vajalike tegevustega alustamiseks pöörduma esmalt tervishoiuteenuse osutaja poole ja siis kohalikku omavalitsusse, kus registreeriti surm ja anti surmatõend, siis juulikuust saab esmase surmatõendi tervishoiuteenuse osutajalt ja kohalikku omavalitsusse minema ei pea," sõnas Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. „Niigi raskel ajal on inimese jaoks oluline, et asjaajamist ja käimisi oleks võimalikult vähe."
Elektroonilise andmevahetuse käivitamisega jõuavad surmaga seotud andmed kiirelt rahvastikuregistrisse ning surma põhjuste registrisse. Sellega väheneb surnu lähedaste ajakulu, lisaks välditakse olukordi, kus lähedased peavad maksma riigile tagasi surnule väljamakstud toetusi või pensioni.
Arenduste tulemusel muutub surma põhjuste register elektroonseks ning paraneb surma põhjuste registri andmete kvaliteet. "Kaovad paberil arstlikud surmateatised ja arstid ei pea enam andmeid paberil surma põhjuste registrisse edastama," ütles Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar.
Kui inimene on surnud enne 1. juulit 2019, siis tuleb matmiseks vajaliku surmatõendi saamiseks minna kohalikku omavalitsusse, pärast 1. juulit saavad surnu lähedased surmatõendi tervishoiuasutusest. 
Siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi surma registreerimise lihtsustamise ühisprojekt sisaldas IT-arendusi ning muudatusi perekonnaseisutoimingute seaduses. Tegemist on esimese etapiga arendusprojektis, mille kaugem eesmärk on muuta kogu surmaga seotud asjaajamine paberivabaks ning võimalikult mugavaks kõigile osapooltele.
 
Matusetoetus
 
Matusetoetuse suurus on 250 eurot. 
Matusetoetust makstakse isiku, kelle rahvastikuregistri järgne viimane elukoht oli Tori vald, matusekulude osaliseks kompenseerimiseks.
 
Matusetoetuse taotluse blankett doc, pdf