Oblika tänaval tegutseb La Oblica restoran, kus kiviahjus küpsevad Napoli stiilis pitsad ning kuhu tullakse nii lähiümbrusest kui kaugemaltki. Veel mõni aasta tagasi oli oma söögikoha avamine pelgalt mõte, mis aeg-ajalt vestlustes üles kerkis ja siis jälle argitoimetuste varju vajus.
„Ma olen aastaid rääkinud, et Tammistes võiks olla koht, kus sõprade ja perega kokku saada,“ räägib Helery. „Kui tahtsid õhtul kuskile istuma minna või mõnusalt aega veeta, tuli enamasti sõita Pärnusse. Sellist oma kohta siin lihtsalt ei olnud.“
See tunne saatis neid aastaid. Tammiste kasvas, peresid tuli juurde ning elu muutus üha aktiivsemaks, kuid kohta, kus inimesed saaksid kodu lähedal kokku tulla, sünnipäevi pidada või sõpradega aega veeta, polnud endiselt.
Andrel hakkas mõte selgemat kuju võtma siis, kui tema arendatud hoonesse jäi vaba äripind. Kaaluti eri ideid, kuid ükski ei tundunud päris õige.
„Restoran oli tegelikult kogu aeg kuskil mõtteis olemas,“ ütleb ta. „Oleme palju Itaalias käinud ja sealne toidukultuur on mulle alati meeldinud. Ühel hetkel tundus, et võib-olla on aeg see mõte lõpuks täide viia.“
Mõttest söögikoha avamiseni kulus ligi kaks aastat. Selle aja jooksul tuli läbi mõelda kõik alates ruumidest ja sisekujundusest kuni menüü ja köögiseadmeteni. Tagantjärele tunnistavad omanikud, et tegemist oli suure katsumusega.
„Ausalt öeldes hüppasime pea ees tundmatusse,“ ütleb Helery naerdes. „Toitlustusvaldkond oli meile täiesti uus. Iga päev õppisime midagi sellist, millele varem mõeldagi ei osanud.“
Suure osa tööst tegid nad ise. Läbi tuli mõelda iga detail, sest soov oli luua koht, kuhu inimesed tahaksid tagasi tulla. Selleks pöörati tähelepanu pisiasjadele. Näiteks söögilauad on eritellimusel valminud, sest tavamõõdus lauad jäävad liiga kitsaks. Seintel on nende reisipildid. Restorani südame – ahju – valimiseks käidi Itaalias kohapeal ning enne avamist prooviti eri jahusid, retsepte ja valmistusviise. „Katsetamist oli palju,“ tunnistab Andre.
Esialgu loodeti restoran avada juba juunis, kuid ettevalmistused võtsid oodatust rohkem aega. Söögikoht avas uksed 9. augustil. Seal on kohti ligi 40 inimesele, suvisel ajal tänu terrassile mahub külastajaid rohkem. Seega on see hea koht ürituste korraldamiseks.
Menüüsse kuuluvad klassikalised Napoli stiilis pitsad nagu Margherita ja Salame, kuid leidub ka omanäolisemaid. Populaarseks on osutunud näiteks pesto-kitsejuustupitsa (mis maitseb isegi neile, kes kitsejuustu ei fänna) ning magusasõprade seas Nutella küpsetis.
Kuigi restoran on tegutsenud lühikest aega, on vastukaja andnud omanikele julgust juurde ja süstinud neisse positiivsust.
Marfinite lugu näitab ilmekalt, kuidas ettevõtlikkus sünnib kohalike inimeste vajadustest. Märganud midagi, millest kogukond puudust tunneb, otsustas paar ise lahenduse luua. See nõuab julgust, tööd ja pealehakkamist, kuid tulemus rikastab tervet piirkonda.
