Avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldatakse vastavalt planeerimisseaduse § 88 lg 2-le juhul kui planeeringu kohta esitatakse avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ja kui kõik kirjalikult esitatud arvamused ei ole arvesse võetud.
Planeeringu lahendusega saab tutvuda alates 16.10.26. https://www.torivald.ee/menetluses-detailplaneeringud#ojametsa-dp
Detailplaneeringu paberkandjal kaust asub alates 16.10.26 tutvumiseks ja Are raamatukogus (Pärivere tee 17, Are alevik, Tori vald).
Arvamused ja ettepanekud detailplaneeringu lahenduse osas palume esitada hiljemalt 17.11.2026 e-kirja teel aadressil [email protected] või kirjalikult Tori Vallavalitsusele (Pärnu mnt 12, Sindi, Tori vald, 86705 Pärnu maakond).
Lühiülevaate planeeringu lahendusest
Planeeritav ala on Ojametsa katastriüksus (14901:001:0178), suurus 24123 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%. Juurdepääs planeeringualale on Pärivere teelt.
Ojametsa katastriüksus asub Are alevikus ja piirneb põhja suunas katastriüksusega 19212 Pärivere tee (transpordimaa 100%), ida suunas katastriüksusega Pärivere (maatulundusmaa 100%), lõuna suunas katastriüksusega Põllu tn 7 (elamumaa 100%) ning lääne suunas katastriüksustega Põllu tn 10 (elamumaa 100%) ja Põllu tn 2 (maatulundusmaa 100%). Naabruses on ühepereelamutega hoonestatud katastriüksused ning üle Pärivere tee asub Tori valla Are teenusekeskus. Planeeringuala piir vt Lisa 2 Tori Vallavolikogu 20.06.2024 otsusele nr 280 või planeeringu joonistelt.
Planeerimislahendus näeb ette Ojametsa katastriüksustest seitsme uue krundi moodustamist. 6 üksikelamu maa krunti ja 1 tee ja tänava maa krunt. Tee ja tänava maa krunt on pärast väljaehitamist määratud anda avalikku kasutusse ning edaspidi kohaliku omavalitsuse hallata. Elamukrundid on suurustega 2978 - 4151m2. Lubatud on 1 põhihoone ja 1 ehitusloa või -teatisekohustuslik abihoone ning 2 kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga, 5m kõrget hoonet. Välisviimistluseks on ette nähtud kasutada kaasaegseid ja kvaliteetseid viimistlusmaterjale. Krundile planeeritud hooned on lubatud ehitada, kas viilkatuse või lamekatusega. Vältida tuleb olukorda, kus samal tänaval on hoonetel erinevad katusetüübid. Elamu katuse tüüp peab järgima juba püstitatud elamu katuse tüüpi, et tekiks ühtse arhitektuurse ilmega piirkond. Piirded tuleb lahendada osaliselt läbipaistvana ja piirkonda sobilikuna. Kõrgusega kuni 1,5m. Tänavapoolse piirde lahendus tuleb kooskõlastada Tori vallaarhitektiga ehitusprojekti eskiisstaadiumis. Planeeringuala kruntidele juurdepääs on kavandatud rajada tupikteena uue ristumiskohaga Pärivere teelt.
Planeeringuga on antud sademevee lahendus. Ette on nähtud ehitada kraavistik.
Planeeringualal tuleb võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust säilitada. Kõrghaljastuse osakaal krundi pindalast peab olema vähemalt 30%. Vajadusel tuleb kõrghaljastust juurde rajada kuna seda on juba suures osas likvideeritud. Haljastatud alade pind (muru, puud, põõsad, peenrad jne) ei tohi olla väiksem kui 60% krundi pindalast.
Detailplaneeringuga on antud tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõttelised lahendused, mille asukohti on lubatud täpsustada vastavate projektidega. Määratud on tuletõrjevee mahuti asukoht ning ühiskondlike sorteeritavate jäätmete kogumismahutite asukoht. Lahendatud on tuleohutuse nõuded, heakord ja prügimajandus.
Antud detailplaneering on üldplaneeringut muutev, sest selles kavandatakse maakasutuse juhtotstarbe muutmist (kaitsehaljastuse maa elamumaaks muutmist).
Kuna naabruses on ühepereelamud ja läheduses asuvad väikesed kortermajad, siis elamuala arendamine ning Are aleviku keskosa tihendamine antud asukohas on otstarbekas. Samuti seab antud detailplaneering eesmärgi, mille kohaselt likvideeritakse minimaalselt olemasolevat kõrghaljastust, rakendatakse nn „maja metsas“ põhimõtet. Sellega seonduvalt jääb suures osas alles planeeritava ala haljastuse maht, mis on metsa noorendik. Via Baltica väljaehitamisega muutub maantee asukoht, mis tähendab, et müraallikas viiakse alevikust eemale ja puudub varasemalt olemas olnud vajadus antud kaitsehaljastuse järele. Planeeringu eesmärgiks on asustuse tihendamine, seejuures seatakse nõue maksimaalse võimaliku kõrghaljastuse olemasoluks, milline toimib ka edaspidi, suureks kasvades, kaitsehaljastuse põhimõttel.
Planeeritavaga ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid.
