Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Tori vallas on korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud 7 jäätmeliiki, jäätmeveoteenust osutab AS Eesti Keskkonnateenused.
Lisaks võetakse Tori valla elanikelt liigiti kogutud jäätmeid vastu:
• Paikre prügila: Põlendmaa küla, tel 445 5760, e-post [email protected]
• Paikre sorteerimisjaam: Raba 39, Pärnu; tel 445 5750
Erinevad jäätmeliigid
Kõiki jäätmeid tuleb koguda võimalikult palju liigiti, niiviisi väheneb segaolmejäätmete hulk märgatavalt! Jäätmete liigiti kogumine on kasulik nii rahakotile kui ka keskkonnale.
Mis jäätmetest saab?
Segaolmejäätmed põletatakse energiatootmiseks või sorteeritakse ja ladestatakse prügilas. Enamasti ei ole võimalik välja sortida ümbertöötluseks kõlbulikke materjale.
Segajäätmetesse sobivad:
- kassiliiv, lemmiklooma väljaheited ja allapanu
- oluliselt määrdunud pakend
- oluliselt määrdunud paber ja papp
- kiletatud-lamineeritud paber ja toiduümbrised
- mähkmed
- hügieenisidemed
- kosmeetika ja meikimistarbed
- suitsukonid
- foolium
- jahtunud tuhk
- tolmuimeja tolmukott
- pühkmed
- suured kondid
- kummist esemed
- näts
- hõõgniidiga lambipirnid
- CD-plaadid
- tühjad ja katkised pastakad, vildikad
- katkised toidunõud
- riided, mis on oluliselt määrdunud, niisked või hallitanud
- kodutekstiil ja jalanõud, mis on oluliselt määrdunud, niisked või hallitanud
- aluspesu, sukkpüksid, sokid
- küünlad, kalmuküünlad
- kunstlilled
- majapidamispaber
- WC-paber
- niisked salvrätid
- toidulisandid ja vitamiinid
- kompostitavad, biolagunevad ja kodus kasutatud ühekordsed nõud
Segaolmejäätmetesse ei sobi:
- toidujäätmed
- tühjad pakendid
- värvijäägid, ravimid, tule- ja plahvatusohtlikud jäätmed
- patareid, akud
- kodumasinad
- elektri- ja elektroonikaseadmed
- e-sigaretid
- ehitusjäätmed
- aia- ja haljastujäätmed
- vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli)
- suuremõõtmelised jäätmed, mööbel, peegel, vaibad, madratsid
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat
Biojäätmed tuleb panna konteinerisse lahtiselt, paberkotis või biolaguneva ja komposteeruva kotiga.
Kõik tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal asuvad eramajad, korterelamud ning asutused ja ettevõtted peavad andma toidujäätmed konteineriga üle jäätmevedajale. Kui jäätmeid üle anda ei soovita, tuleb toidujäätmed oma kinnistul kompostida. Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed saab 1. aprillist kuni 30. novembrini jäätmevedajale üle anda. Vedaja teostab jäätmete vedu jäätmevaldaja tellimuse alusel kogumisringidena. Kogumisringid toimuvad üks kord kuus. Jäätmete üleandmine on tasuta. Kui jäätmeid vedajale üle ei anta, tuleb need kompostida enda kinnistul või anda üle nõuetekohasesse kogumiskohta.
Biojäätmetesse sobivad:
- riknenud toit ja toidujäätmed (sh kartulikoored, pagari- ja kondiitritooted, piimatooted)
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad, nende koored
- liha- ja kalajäätmed, kondid, kalaluud
- muna- ja pähklikoored
- pabermassist munarestid
- majapidamispaber
- pabersalvrätid
- kohvipaks, paberfiltrid
- lõikelilled, ilma potita toataimed
Biojäätmetesse ei sobi:
- tavalised kilekotid, toidupakendid
- kassiliiv, tuhk, suitsukonid
- vedelad toidujäägid, toiduõli, suured kondid
- kiletatud või vahatatudpinnaga või kileaknaga paberkotid
- küpsetuspaber
- rasvane ja raskesti puhastatav pakend, pesupulbrikarbid
- vanad ravimid
- mähkmed, hügieenisidemed
- tolmuimejakotid
- kunstlilled, küünlad
- lille- ja salatipotid
Biojäätmete äraveole on alternatiiviks jäätmete kohapealne kompostimine.
Kompostides võid vähendada ühe pere poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne).
Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kompostimine on kasulik nii Sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Paber ja kartong tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ning panna konteinerisse lahtiselt.
Vanapaberi konteinerite asukohad leiad SIIT
Mis jäätmetest saab?
Paberi- ja kartongijäätmetest toodetakse uut paberit, pakendeid, lainepappi, ehituspappi ja tselluvilla.
Vanapaberisse sobivad:
- ajalehed, ajakirjad
- kataloogid ja reklaammaterjalid
- vihikud ja kaustikud
- kontoripaber
- joonistuspaber
- jõupaber
- papp
- ümbrikud (ka kileaknaga)
- vanad raamatud (ka kõvade kaantega)
- puhtad ja tühjad pappkarbid ja -pakendid
- ravimikarbid
- paberkotid (ka kileaknaga)
- paberist kinkekott
- paberimassist munakarbid
- pakkepaber
- toidu paberümbrised ja karbid (kuivainete kotid, tordikarp jm)
Vanapaberisse ei sobi:
- määrdunud või vettinud paber ja papp
- tualettpaber, pabersalvrätid
- küpsetuspaber
- ühekordne kohvitops ja papptaldrik
- kopeerpaber
- võipaber
- jäätise- ja kommipaberid
- tapeet
- kiletatud paber
- joogikartong ehk tetrapakend
Pakend tuleb tühjendada, loputada ja kokku voltida. Pakendite korgid ja kaaned võib peale jätta, klaaspurkidel- ja pudelitel ära võtta. Panditaara tuleb eraldi koguda!
Segapakendid saavad eramajad vedajale üle anda kas konteineriga kui kogumiskotiga. Kogumiskoti annab selle kõikidele soovijatele tasuta. Jäätmete üleandmine on tasuta.
Kortermajad ja asutused saavad segapakendid vedajale üle anda konteineriga. Jäätmete üleandmine on tasuta.
Avalike pakendikonteinerite asukohad leiad SIIT
Pakendisse sobivad:
- tühjad piimatoodete karbid, tetrapakendid (hapukoorepakid, jogurtipakid ja -topsid, jäätisepaberid jmt)
- mahlapakid, mahlapudelid
- limonaadi ja -veepudelid
- alkoholipudelid ja -pakid
- õllepurgid ja -pudelid
- kohvipakid
- kommikarbid ja -plastikpakid, kommipaberid
- võikarbid, salatikarbid, toiduõli pudelid
- moosipurgid
- mullikile
- konservikarbid
- purgikaaned ja pudelikorgid
- šampooni- ja dušigeelipudelid
- hambapasta- ja kreemituubid
- ketšupipudelid
- pappkastid
- kilekotid
- klaaspudelid- ja purgid
- foolium
- suitsupakid
- tühjad kodukemikaalide pudelid ja värvipurgid (pesuvahendite pudelid ja -kotid jmt)
- pudelid ilma tagatise märgistuseta
Pakendisse ei sobi:
- plasttooted
- hügieenisidemed ja mähkmed
- mänguasjad
- kummitooted
- riided, kingad
- ehitusmaterjal
- põllumajanduslik plast
- ohtlikke aineid sisaldavad pakendid
- ohtlike ainetega saastunud pakendid (näiteks liim, värv, lahusti)
- pakendid, mis sisaldsid toodet, mis on märgistatud kui ohtlik aine
- määrdunud või toodet sisaldavad karbid
Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb teistest jäätmetest eraldi koguda ja viia jäätmejaama (Pärnu mnt 24, Sindi), Paikre sorteerimisjaama Pärnus Raba tn 29 või Põlendmaa prügilasse.
Patareisid saab ära anda kauplustesse ning punastesse kogumiskastidesse:
Are teenuskeskuses (Pärivere tee 17, Are alevik)
Suigu seltsimajas (Tootsi tee 6, Suigu)
Urge raamatukogus (Urge küla)
Sauga teenuskeskuses (Selja tee 1a, Sauga alevik)
Lisainfo ohtlikest jäätmetest Kliimaministeeriumi kodulehel
Ohtlikud jäätmed on:
- vanad ravimid
- patareid ja akud
- päevavalgus-, kompakt- ja säästulambid, leedpirnid
- elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt luminestsentslambid, vanad kraadiklaasid)
- kodukemikaalid (pesuained, puhastusvahendid, torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms)
- tervishoiu ja veterinaarjäätmed (sh ravimijäätmed, kasutatud süstlad, ampullid ja muud kasutatud esemed, mis olid kokkupuutel haigestunud inimesega või loomaga)
- ohtlikke jäätmeid sisaldavad pakendid
- rotimürk ja muud biotsiidid
- taimekaitsevahendid ja muud pestitsiidide liigid
- lahustid ja lahustit sisaldavad värvi-, laki-, liimi- ja hermeetikujäägid
- happed ja leelised
- fotokemikaalid
- mootori-, käigukasti- ja määrdeõli, õlifiltrid
- ohtlikud ehitusjäätmed, sh asbesti sisaldavad ehitusjäätmed (nt asbesti sisaldav eterniit)
- klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
- ohtlikke aineid sisaldav õli ja rasv
- ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
- ohtlikke aineid sisaldav puit
Tagamaks, et ohtlikud jäätmed jõuavad erikäitlusesse, võetakse aasta läbi Tori valla elanikelt (rahvastikuregistri andmetel) piiratud koguses ohtlikke jäätmeid tasuta vastu Paikre sorteerimisjaamas. Jäätmete üleandmiseks tuleb vastuvõtjale esitada isikut tõendav dokument ning kontaktandmed.
| Jäätmeliik | Tasuta vastu võetav kogus |
| põllumajanduskemikaalid, väetised | kuni 20 kg |
| vanaõli | kuni 20 kg |
| värvid ja liimid | kuni 20 kg |
| ohtlike ainetega saastunud pakendid | kuni 10 kg |
| ohtlikke aineid sisaldavad pesuained | kuni 10 kg |
| happed | kuni 5 kg |
| lahustid | kuni 5 kg |
| leelised | kuni 5 kg |
| pestitsiidid | kuni 5 kg |
| õlifiltrid | kuni 5 kg |
| ravimid | kuni 1 kg |
| elavhõbedat sisaldavad jäätmed (v.a elavhõbedalambid) | kuni 0,1 kg |
Ohtlikke jäätmeid saab tasuta üle anda Tori valla haldusterritooriumil asuva majapidamise kohta piiratud koguses:
| Jäätmeliik | Tasuta vastu võetav kogus |
| värvid ja liimid | kuni 30 kg |
| vanaõli | kuni 20 kg |
| põllumajanduskemikaalid, väetised | kuni 20 kg |
| ohtlike ainetega saastunud pakendid | kuni 10 kg |
| ohtlikke aineid sisaldavad pesuained | kuni 10 kg |
| happed | kuni 5 kg |
| lahustid | kuni 5 kg |
| leelised | kuni 5 kg |
| pestitsiidid | kuni 5 kg |
| õlifiltrid | kuni 5 kg |
| ravimid | kuni 1 kg |
| elavhõbedat sisaldavad jäätmed (v.a elavhõbedalambid) | kuni 0,1 kg |
Tekstiilijäätmed tuleb koguda teistest jäätmeliikidest eraldi. Sealjuures on oluline eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiili saab üle anda jäätmevedajale tellimuse alusel (tel 435 5025). Vedu toimub kogumisringidega, mille toimumisest teavitatakse ette. Tekstiilijäätmete üleandmine on tasuta. Kui jäätmevedajale tekstiilijäätmeid üle ei anta, tuleb need ise viia nõuetekohasesse kogumiskohta, nt Paikre prügilasse (Põlendmaa, Paikuse osavald), kus jäätmete üleandmine on tasuline.
Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb samuti üle anda jäätmejaama (nt Paikre prügilasse (Põlendmaa, Paikuse osavald), kus jäätmete üleandmine on tasuline).
Kasutuskõlbmatu tekstiil on:
- katkised, oluliselt kulunud või määrdunud rõivad, peakatted, vööd
- katkised, oluliselt kulunud või määrdunud jalanõud
- katkine, oluliselt kulunud või määrdunud kodutekstiil
Kasutuskõlbmatu tekstiili hulka ei kuulu:
kasutuskõlblikud rõivad, jalanõud ja kodutekstiil → anna korduskasutusse
niisked ja/või hallitanud riided, kodutekstiil ja jalanõud → segaolmejäätmed
õlised ja/või värvised riided, kodutekstiil ja jalanõud → segaolmejäätmed
koitanud riided, kodutekstiil ja jalanõud → segaolmejäätmed
- elektroonikat sisalavad tekstiilid (nt soojendusega riided) → elektroonikajäätmed (vii jäätmejaama, anna ära kogumisringil või tagasta uue seadme ostmisel kauplusesse, väiksed esemed tagasta kaupluse kogumiskasti või anna klienditeenindajale)
Elektroonikajäätmete eraldamine muudest jäätmetest on taaskasutamise ning jätkusuutliku tarbimise tagamiseks äärmiselt oluline.
Kui tegemist on töökorras ja korraliku seadmega, soovitame leida elektroonikaseadmele uue omaniku müümise või loovutamisega. Kui aga elektroonikaseadme eluiga on lõppenud, on võimalik see viia lähimasse jäätmete kogumispunkti. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid saab tasuta ära anda Tori Haldusteenuste juuures Sindis Pärnu mnt 24. Neid võetakse vastu ka Paikre sorteerimisjaamas Pärnus Raba tn 29 ja Põlendmaa prügilas.
Elektroonikajäätmete hulka kuuluvad näiteks:
- elektrilised kodumasinad (võileivagrill, röster, tolmuimeja, mikser jms)
- tööriistad
- föönid
- triikrauad
- elektrilised hambaharjad
- elektrilised kellad
- elektrilised kööginoad
- jõulutuled
- IT-seadmed
- e-sigaretid
- patareidega või akudega töötavad mänguasjad
- juhtmed
- laadijad
- leedvalgustid
- muud valgustid
- kõrvaklapid
- suitsuandurid
- soojendusega rõivad ja jalanõud
kõik muud seadmed, mis töötavad juhtmega, patareidega või akuga
Ei sobi
- tööstuslikud elektri- ja elektroonikaseadmedelektrilised kodumasinad (võileivagrill, röster, tolmuimeja, mikser jms)
- hõõglambid → segaolmejäätmed
Suurjäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Need saab tellimuse alusel tasuta üle anda jäätmevedajale. Vedaja teostab jäätmete vedu kogumisringidena vähemalt kord kvartalis. Suurjäätmed saab tasu eest viia Paikre sorteerimisjaama Pärnus Raba tn 39.
Mis jäätmetest saab?
Suurjäätmeid on võimalik teatud juhtudel parandada ja suunata uuesti kasutusse. Kui see pole võimalik, siis suunatakse need toormena ringlusse või prügikütusena põletusse.
Suurjäätmed on:
- mööbel
- madratsid
- kardinapuud
- vaibad (k.a kaltsuvaibad)
- jalgrattad
- lapsevankrid
- turvahällid
- turvatoolid
- rattatoolid
- suured mänguasjad
- kohvrid
- triikimislauad
- peeglid
- nagid
- spordivahendid (nt rulad, suusad)
- suured lillepotid
Suurjäätmete hulka ei sobi:
- ehitusjäätmed, sh WC-potid, kraanikausid, vannid, uksed, aknad, parkett, eterniit → jäätmejaam
- elektri- ja elektroonikaseadmed → jäätmejaam, kogumisring või tagasta uue seadme ostmisel kauplusesse, väiksed seadmed tagasta kaupluse kogumiskasti või anna klienditeenindajale
- vanarehvid → jäätmejaam või muu vanarehvide kogumispunkt
- autoosad → MTÜ ELV Autolammutuste Liit, Kuusakoski AS või Mertuna OÜ kogumispunkt
- vanametall → vanametalli kokkuost või jäätmejaam
- kardinad jm kodutekstiil → kasutuskõlblikud esemed suuna korduskasutusse, ülejäänud vii jäätmejaama või anna üle jäätmevedajale
Romusõiduk ja paljud kasutatud autoosad on ohtlikud jäätmed, milles sisalduvad ained avaldavad kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Romusõidukit tohib lammutada ainult ohtlike jäätmete käitlemise õigust omav ettevõte, kel on õigus ka sõiduk maanteeameti liiklusregistrist kustutada. Ise lammutamine on illegaalne, ka sõiduki metsa alla jätmine saastab keskkonda ja on seadusega karistatav.
Kuidas toimida, kui auto on muutunud romuks?
- Leia litsentseeritud autolammutus, kes teeb pakkumise romusõiduki ostuks.
- Lepi kokku romu transport lammutusse.
- Sõiduki ülle andmisel on vajalikud dokumendid: üleandja isikut tõendav dokument, auto tehniline pass. Tehnilise passi puudumisel võib küsida Transpordiametist tõendi.
- Autolammutus kustutab registrist sinu auto andmed vastavalt andmeside lepingule Transpordiameti registriosakonnaga.
- Romusõiduki eest tasumine toimub ülekandega pangakontole.
Paikre sorteerimisjaamas Pärnus Raba tn 39 võetakse Tori vallas elavatelt eraisikutelt tasuta vastu aastas kuni kaheksa vana sõiduautorehvi.
Mis jäätmetest saab?
Osa vanarehve taastatakse ja suunatakse uuesti kasutusse. Vanarehve on võimalik kasutada uute toodete valmistamisel, näiteks kummimatid, ehitusmaterjalid ja uued rehvid.
Rehvijäätmete sekka kuuluvad:
- sõiduauto- ja maasturirehvid
- veokirehvid
- erirehvid, näiteks traktorirehvid
- mootorrattarehvid (sh roller)
- jalgrattarehvid
- ATV rehvid
Rehvijäätmetena ei võeta vastu:
- velgedel rehve
- seest reostatud rehve (rehvi sees on pinnas, liiv või kivid või lihtsalt praht)
- segakoormaid (rehvid peavad olema sorteeritud, nt kui põhiosa rehvidest on sõiduautorehvid ja lisaks on paar veokirehvi, laadige veokirehvid viimasena koormasse ja kogumispunktis võtke kõigepealt need ja pange veokihunnikusse ning sõiduautorehvid ettenähtud kohta)
- kummi- ja hüdrovoolikuid, kummimatte ja muid kummist esemeid
Metallijäätmed tasub koguda liikide kaupa eraldi (must metall ja värvilised metallid) ning viia vanametalli kokkuostu.
Oluline teada metallijäätmete kogumise ja äraandmise kohta:
- Metallijäätmed, sealhulgas must ja värviline vanametall, tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle volitatud jäätmekogujale või viia jäätmejaama.
- Ilmse kunsti- või ajalooväärtusega metallesemeid ei käsitleta metallijäätmetena ning neid ei ole lubatud jäätmejaama viia.
- Elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena on lubatud vaid seadusjärgset turuluba omavalt võrguettevõtjalt, tegevusluba omavalt telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
- Liiklusmärkide ja teeviitade, maa-aluste kommunikatsioonikaevude metall-luukide ning raudteerööbaste kokkuost jäätmetena on lubatud vaid teehoiutööde tegevusluba omavalt ettevõtjalt, raudteeinfrastruktuuri ettevõtjalt või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.
- Mootorsõidukite või nende oluliste osade kokkuost jäätmetena on lubatud vaid Transpordiameti poolt väljastatud tõendi alusel sõiduki arvelt kustutamise kohta või keskkonnakaitseluba omavalt ettevõtjalt, kelle õiguspärase tegevuse tulemusena need jäätmed on tekkinud.
Plastjäätmed (katkised kastekannud, rõdukastid, kelgud, kiiged jms) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta. Plastjäätmeid võetakse tasu eest vastu Paikre sorteerimisjaamas. Plastist pakendid tuleks koguda liigiti pakendijäätmena. Kasutuskõlblikud plastesemed võib viia kasutatud asjade müügikohta.
Põllumajandusplasti alla kuuluvad põllumajanduses või aianduses kasutatavad vahendid:
- silokile, kattekile;
- kiletunnel;
- kattevõrk, heinapallivõrk;
- plastnöör jms.
Põllumajandusplast kuulub probleemtoodete hulka, seega kehtib ka põllumajandusplasti puhul tootjavastutus. Palume uurida põllumajandusplasti müügikohas, kuhu saab sealt ostetud põllumajandusplasti jäätmed tasuta ära anda (või kas müüja tuleb põllumajandusplasti jäätmetele ise järele). Põllumajandusplasti jäätmed tuleb koguda võimalikult puhtalt ning teistest jäätmetest ja materjalidest eraldi. Põllumajandusplasti saab tasu eest ära anda Paikre sorteerimisjaamas.
- Klaasijäätmed (lehtklaas, peegelklaas, lameklaas) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik ringlusse võtta.
- Klaasist pakendid (pudelid ja purgid) tuleks tuleks koguda liigiti pakendijäätmena, kuid teisi klaasijäätmeid ei ole lubatud pakendite kogumismahutisse panna. Klaasijäätmeid võetakse tasu eest vastu Paikre sorteerimisjaamas.
Puidujäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, et neid oleks võimalik taaskasutada. Värvimata, immutamata ja lakkimata puidujäätmed võib põletada tekkekohas kütmise eesmärgil.
Värvitud, lakitud või immutatud puitu põletada ei tohi, kuna kemikaalid, millega puitu on töödeldud, sisaldavad kahjulikke aineid, mis põletamisel satuvad keskkonda ning muutuvad ohuks nii inimestele endile kui ümbritsevale looduskeskkonnale. Puidujäätmeid võetakse tasu eest vastu Paikre sorteerimisjaamas.
Ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
- pinnas,
- klaasi-, puidu-, metalli-, betooni-, telliste-, ehituskivide- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed,
- asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid ja pakendid, mis tekivad ehitamisel (sh remontimisel ja lammutamisel).
Lammutamisel kuuluvad ehitusjäätmete hulka:
- detailid, mida on võimalik uuesti kasutusele võtta (näiteks radiaatorid, tellised, palgid).
Ehitus- ja lammutusjäätmed on mõistlik koguda liikide kaupa eraldi, kuna liigiti kogutud jäätmete üleandmine jäätmekäitluskohas on üldjuhul oluliselt odavam kui segaprahi üleandmine. Ehitamise või lammutamise käigus tekkivate jäätmete vedamiseks, kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks peab ettevõttel olema jäätmeluba või registreerimistõend. Täiendav info ehitus- ja lammutusjäätmetest.
Oluline on eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa. Kasutuskõlblikud rõivad ja tekstiili saab viia ringluspoodidesse (vt täpsemalt kuhuviia.ee ja uuskasutus.ee).
Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiili saab üle anda jäätmevedajale tellimuse alusel (tel 435 5025). Vedu toimub kogumisringidega, mille toimumisest teavitatakse ette. Tekstiilijäätmete üleandmine on tasuta. Kui jäätmevedajale tekstiilijäätmeid üle ei anta, tuleb need ise viia nõuetekohasesse kogumiskohta, nt Paikre prügilasse (Põlendmaa, Paikuse osavald), kus jäätmete üleandmine on tasuline.
Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb samuti üle anda jäätmejaama (nt Paikre prügilasse (Põlendmaa, Paikuse osavald), kus jäätmete üleandmine on tasuline).
Kasutuskõlbmatu tekstiil on:
- katkised, oluliselt kulunud või määrdunud rõivad, peakatted, vööd
- katkised, oluliselt kulunud või määrdunud jalanõud
- katkine, oluliselt kulunud või määrdunud kodutekstiil
Patarei pole prügi!
- Patareid ja akud tuleb peale kasutamist koguda liigiti ning viia poodides olevatesse tasuta kogumiskastidesse või jäätmejaama Sindis Pärnu mnt 24.
-
Patareisid saab ära anda kauplustesse ning punastesse kogumiskastidesse:
Are teenuskeskuses (Pärivere tee 17, Are alevik)
Suigu seltsimajas (Tootsi tee 6, Suigu)
Urge raamatukogus (Urge küla)
Sauga teenuskeskuses (Selja tee 1a, Sauga alevik) - Kokku kogutud patareidest tehakse uusi patareisid, kodutehnikat ja erinevaid tarbeesemeid. Nii annad panuse, et säästa väärtuslikke metalle ja maavarasid!
Kontakt ja lisainfo
Janne Soosalu
Keskkonnaspetsialist
Jäätmekäitlus, hajaasustuse programm, puurkaevude asukohtade kooskõlastamine
Keskeriharidus / sekretär-raamatupidaja
Jäätmekäitlus, hajaasustuse programm, puurkaevude asukohtade kooskõlastamine
Viimati uuendatud 21.04.2026
