Selgusid ettevõtluse arendamise võimalused Tori vallas

Möödunud aasta lõpus valmis uuringu „Ettevõtluse arendamise võimaluste välja selgitamine Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas" aruanne. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas kohalik omavalitsus saaks kaasa aidata ettevõtluse arendamisele, sh anda soovitusi koostatavas üldplaneeringus asjakohaste tingimuste määramiseks.

Uuringus analüüsiti Sindi, Sauga, Selja ja Jõesuu tööstusalade tugevusi ja nõrkusi ning anti soovitusi edasisteks tegevusteks. Uuringu tulemusel jõuti järeldusele, et Tori valla ettevõtlusaladest omavad suurimat potentsiaali Pärnu linnale lähedasemad ehk Sindi ja Sauga piirkonnad, mis paiknevad lähemal nii olulistele infrastruktuuri objektidele kui ka kriitiliselt tähtsale tööjõule. Samas on ka Seljal ja Jõesuul potentsiaali tulevikus ettevõtlusaladena jätkata. Jõesuu ettevõtlusala, millel üldiselt ei ole väga häid arengueelduseid, on aga sobilik häiringutega (nt tolm, müra vms) ettevõtluse arenguks, kuna elamualad paiknevad seal kaugemal. Are piirkonnas ja Tori alevikus ei ole välja kujunenud tööstusalasid ja neid piirkondi uuringus ei käsitletud.

Sindi alal vajab lahendamist ajalooliste Sindi kalevivabrikute hoonete kompleksiga seonduv - tegemist olulise tööstuspärandiga, mis tänasel päeval kannab pigem kultuurilist väärtust. Vabriku alal on tulevikus potentsiaali pigem uuskasutuseks muul funktsioonil kui tööstusalana. Sindi väiksuse tõttu on uuskasutusvõimaluste leidmine keeruline, kuid ilmselt oleks võimalik Sindi kalevivabriku puhul mitmekesine uuskasutus – nt huvitav ja omapärane kool, osaliselt ka (külalis)korterid,  turismisektorile suunatud kasutus (muuseum, kultuurikeskus, elamuskeskus vms).

Uuringu koostajad soovitavad vältida koostamisel olevas üldplaneeringus uute tootmiseks sobivate ettevõtlusalade määramist. Pärnu maakonnaplaneeringus määratud ettevõtlusalad koos uuringus käsitletud aladega on piisavad, et tagada tootmisettevõtetele perspektiivis vajalikud maa-alad. Üldplaneeringus võiks aga arvestada väikeettevõtluse vajadustega, mis üldjuhul ei paikne ettevõtlusaladel, ning tagada keskkonnahäiringuteta ettevõtluse arendamise võimalused ka muudel maa-aladel.

Kokkuvõtlikult on üldised soovitused ettevõtlusalade arendamiseks järgmised:

  • tagada ettevõtlusalade väga hea turundus;
  • üldplaneeringus jälgida, et uusi elamualasid ei planeeritaks ettevõtlusala lähedusse;
  • visuaalsete ja mentaalsete häiringute vähendamiseks suunata ettevõtteid rajama kõrghaljastust hoonete ümbrusesse, eelkõige teede ja elamualade naabrusesse;
  • rajada kergliiklusteed ettevõtlusalade ja peamiste elamualade vahel.

Uuringu aruanne on hea abivahend valla arengudokumentide koostamisel. Samas on selles põnevaid ja kasulikke mõtteid nii olemasolevatele ettevõtjatele kui ka nendele, kes alles mõtlevad ettevõtlusega alustada. Lisaks sisaldab uuring põhjalikku tekstilist ja joonistega illustreeritud ülevaadet valla rahvastikust, sh tööealiste elanike vanuselisest koosseisust ja paiknemisest, elanike arvu muutusest piirkondade lõikes ning ettevõtlusaktiivsusest ja ettevõtluse valdkondadest. Neid andmeid on igaühel võimalik kasutada, näiteks koolitöödes või ettevõtete edasiste tegevuste kavandamisel.

Uuringu viis läbi osaühing Hendrikson ja Ko. Suur tänu kõikidele ettevõtete esindajatele, kes uuringusse oma panuse andsid ümarlaual osaledes ja mõtteid jagades!

Uuring on kättesaadav Tori valla kodulehel.

 

Sigrit Kasemets, üldplaneeringu spetsialist

 

Uuringu viis läbi OÜ Hendrikson & Ko Tori Vallavalitsuse ja Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel.