Sindi kärestik liigitub aerutamises välja kujunenud rahvusvahelise jõgede hindamise skaalal sõltuvalt veetasemest kuni kolmadasse klassi, mis nõuab aerutajalt kindlatel trajektooridel püsimist ja kindlasti ei sobi suplemiseks. Kärestikus esineb ebaregulaarseid laineid, suuremal hulgal kive ja stopper-laineid. Seejuures on oluline, et kärestik võib olla ohtlik ka vahepealsete veetasemetega. Soovitatav on enne kärestiku läbimist sõidutrajektoor eelnevalt kaldal kindlaks teha, seda eriti algajal aerutajal.

Selleks, et kärestik ei tuleks jõel liiklejatele ootamatult, on vallavalitus koostöös Eesti aerutamisföderatsiooniga paigaldanud Pärnu jõele hoitavad sildid, mis asuvad jõe mõlemal kaldal ja on vee pealt loetavad. Esimene paar hoiatussilte asub Sindi väliujula juures ligikaudu 300 meetrit enne kärestikku ning teine paar silte vahetult kärestiku ees.

 

Mida teha, kui näen jõel sõites hoiatussilti?

Silti nähes tuleks leida enne kärestikku sobiv koht maabumiseks ja minna kaldalt olukorda hindama. Sindis on selleks sobilikud kohad mõlemal pool kallast, kuid parim koht selleks on jõe vasakul kaldal vahetult viimase hoiatussildi ees. Jõe vasakult kaldalt saab ka parima ülevaate kärestikust. Eesolevast kärestikust annab enamikel juhtudel aimu ka kuuldav veekohin ning vahetult enne kärestikku näeb üle jõe ulatuvat horisontaalset murdejoont, mis tekib vee järsema languse tõttu. Kuuldes vee kohinat või nähes horisontaalset joont, mine kindlasti kaldale ja vaata, mis ohud võivad ees oodata.

Alati on kõige ohutum oma sõiduvahend kärestikust mööda kanda. Kui aga otsustad paadiga läbi kärestiku sõita, siis tuleb kindlasti kanda ohutus- või päästevesti ja veespordikiivrit. Kuna kärestikus on vesi segunenud õhuga, siis paljudes kohtades ei suuda ka vest tagada piisavat ujuvust ja vette sattumine on seetõttu eriti ekstreemne. Kiiver kaitseb pead võimalike löökide eest vastu kive, mis paadiga ümber minnes on lihtne juhtuma. Soovitatav on kõik lahtised asjad oma paadis kinnitada, et ümber mineku korral neid mitte kaotada. Sindi kärestikus on hulgaliselt veealuseid kive, mida ei pruugi kaldalt näha ja seetõttu ei ole soovitatav kasutada õrnasid klaasplastist või süsinikust sõiduvahendeid, sest neid on seal lihtne lõhkuda.

Kuidas käituda, kui oled läinud läinud paadiga ümber või sattunud muul moel vette?

Kõige olulisem on kärestikus mitte püsti tõusta, vaid keerata end sellili ja lasta veel ennast allavoolu kanda, jalad ees ja võimalikult veepinna lähedal. Sedasi käitudes näeb ujuja, kuhu vesi teda kannab, asend vähendab oluliselt jalgade kinnijäämise riski ning ühtlasi suudab ujuja ennast sellises asendis veest välja ulatuvatest kividest eemale tõugata. Samuti saab valmistuda hinge kinni hoidmiseks, kui vool läbi lainete kannab.

Kaldale tuleb ujuda alles siis, kui oled kärestikust läbi, ja püsti tõusta kalda lähedal, mitte kiiresti voolavas vees. Harilikult tuleb iga kärestiku lõpus, nii ka Sindis rahulikum koht, kus saab vajadusel oma varustust kokku korjata. Jalgade kinni jäämine jõe põhjas olevate kivide vahele on Sindi kärestiku kõige ohtlikum tahk ja seetõttu ei sobi see koht suplemiseks.

Vasakpoolsel pildil on õige ujumisasend, paremal aga näha, mis juhtub jalgupidi kivide taha jäämise puhul.

 

Eelneva jutu mõte ei ole kedagi ära hirmutada. Sindi kärestik on sobilik koht veerõõmude nautimiseks, kuid selleks tuleb kõigepealt omandada vajalikud oskused, kanda õiget ohtusvarustust ning suhtuda voolavasse vette alati suure ettevaatlikusega!

 

Siim Peetris, kärestike ja üleujutuste päästetehnik