Tori Vallavalitsus teatab Tori Vallavalitsuse 16. juuni 2025 korraldusega nr 382 Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmisest.

Tori vallas Sauga alevikus asuva Jänesselja tn 9 kinnistu detailplaneering algatati Tori Vallavalitsuse 19. veebruari 2025 korraldusega nr 84.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on likvideerida olemasolev tankla ning asendada see uue kaasaegse tankla-teenindusjaamaga. Määrata ehitiste ehituslikud ja arhitektuurilised ning kujunduslikud tingimused, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, lahendada haljastus.

Planeeringuala paikneb Tori vallas Sauga alevikus ja piirneb järgmiste kinnistutega:

Jänesselja tn 5 (80901:001:0148), sihtotstarve üldkasutatav maa 100%;

Jänesselja tänav L15 (80901:001:1011), sihtotstarve transpordimaa 100%;

Jänesselja tänav L1 (73001:001:1520), sihtotstarve transpordimaa 100%.

Planeeringualal asub ka käesoleval hetkel tankla, mille asemel ehitatakse uus kaasaegne tankla koos teenindusjaamaga. Lisaks planeeritakse rajada nii maapealsed kui ka maa-alused mahuteid ning parklat veoautodele (osaliselt olemasoleva tiigi asemele), samuti uus tuletõrje veevõtukoht. 

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala äri- ja teenindusettevõtte maa-alal. Sauga valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on äri- ja teenindusettevõtte maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone, postkontori, tankla ja turu maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas toodud järgmised üldised kasutamis- ja ehitustingimused äri- ja teenindusettevõtte maa-alal: Maa-ala juhtotstarve on ärimaa.

• Ehitustegevus toimub detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega kaasneb keskkonnamõju eelhindamise läbiviimise kohustus. Keskkonnamõju eelhinnangu põhjal otsustab kohalik omavalitsus keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajalikkuse ja täpsusastme iga arenduse puhul eraldi.
• Parkimine lahendada detailplaneeringu koostamisel vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Parkimise lahendamisel tuleb arvestada ka jalgratturite vajadustega, eelkõige teenindusfunktsiooniga hoone vm üldkasutatava hoone rajamisel.
• Kohustuslik on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala kuulub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonda.

Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Eelhinnangu koostaja on Hendrikson DGE, töö nr 24005152.

Vastavalt KeHJS §2² on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Eelhinnangu koostamise käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse elluviimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.

Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele:

• Arvestades tankla keskset asukohta Sauga alevikus tuleb pöörata tähelepanu ka planeeringuala haljastamisele, et kavandatav tegevus sobituks paremini olemasolevasse keskkonda ning parandaks keskuse ruumilist kvaliteeti.
• Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Arvestades, et tegemist on ohtliku ettevõtte kavandamisega, millele ei koostata KSH-d, on vajalik asjakohaseid mõjusid detailplaneeringus põhjalikult käsitleda.
• Arvestades, et tegemist on ohtliku ettevõtte kavandamisega, on detailplaneeringus vajalik põhjalikult käsitleda kemikaaliseaduse § 32 ohtlike käitiste planeerimiseks erinõudeid. Lisaks tuleb arvestada, et planeeringuala piirneb munitsipaalomandis üldmaaga, mis kehtiva üldplaneeringu kohaselt on kavandatud ühiskondlike hoonete maaks. Seetõttu tuleb detailplaneeringu koostamisel põhjalikult hinnata riske ümbritsevale maakasutusele ning vajadusel kavandada ohu vältimiseks või leevendamiseks vajalikud meetmed.

• Planeeritava tankla olmevee varustus ning reovee- ja sademevee äravool tuleb lahendada detailplaneeringuga vastavalt vee-ettevõtte AS Pärnu Vesi tingimustele.
• Ehitustegevuse korral tuleb vältida lekkeid töömasinatest ning selle tekkimise korral tuleb see koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada. Arvestades eelpool nimetatud tingimusi olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ei kaasne.
• Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja- ja pinnaveele tuleb tankla teedelt ja platsidelt (sh parkimisalalt) kogutav sademevesi puhastada liiva-õlipüüduris ning planeeringuga lahendada sadevee juhtimine kas pinnasesse või ühiskanalisatsiooni.
• Planeeringu realiseerumisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
• Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
• Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
• Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Tori valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
• Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
• Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled:
Koostamise (mitte)algataja on Tori Vallavalitsus

Koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus

Koostaja  AB Artes Terrae OÜ

Kehtestaja on Tori Vallavalitsus