August Pulst oli tuntud ka maalikunstnikuna, viljeledes peamiselt õlimaali ja akvarelli. Viimase tehnika alal saavutas ta tähelepanuvääriva taseme. Korduvalt on toimunud Pulsti tööde näitused mitmel pool Eestis ja 1968. aastal Riias.

 

August Pulsti mütoloogilised maalid on 1970ndate aastate töö. Ise on ta kirja pannud järgmist: „Piirdun nimelt sellega, mida oma kõrvaga olen kuulnud või mis minule koha peal edasi on antud. Need minu andmed ulatuvad tagasi möödunud sajandi lõpuaastatesse, mil kuulsin selliseid lugusid, jutte, oma kodukohas, Tori Päästale Mäeltal. Viimast hüüti Irviks – Hirveojaks. Jutustajaks oli vana naine, Kadri Enn, keda koosuks kutsuti. Aastaid oli ta endale jõudnud juba umbes 80 koguda. Elas aga 93 aastat vanaks. Käis kargu ja kepi najal. Vasaku õla all kark, sest tema jalg oli põlvest kõver ja parema käega toetas kepile. Räägiti, et koosu oskab ka nõiduda.

Kedrates, lõnga kerides, sukka kududes, või last kiigutades helisesid tal pidevalt laulud suus. Kui aga kiigu juures ei laulnud, siis häälitses – kõssu, kõssu, kõss, kõss või ka teisiti. Meile, lastele, minule ja õele Miinale, kes minust 3 aastat vanem, jutustas ta pidevalt. Vanematel inimestel polnud aega kuulata. Nii ta siis pajataski küll kodukäijaist, luupainajatest, tõnnivaka lugudest, Hiie - Tõnnist ja Hiie - Liisust, rahaaukudest, põrgust, vanapaganast..."

Et neid lugusid Tori mütoloogiast konkretiseerida, kuulajale kujukalt, ilmekalt ja värvikalt silme ette manada, asuski ta neid õlimaalis jäädvustama…

August Pulsti maal "Hiie-Liisu", Tori Muuseumist.

…Jaanuaris 1911 a. sõitsin uuesti Tallinnasse. Sõjawäekohustus ei takistanud nüüd edasirühkimist. Jätkasin edasiõppimist, joonistamist ja maalimist. Müüsin ja loosisin joonistusi ja maale tuttawatele. Wõtsin muuseas paar tundi kunstnik A. Kiwilt. Olin ajutiselt suwel weel kord hoburaudtee konduktoriks. Ülemaaline laulupidu, eriti aga esimene Eesti kunsti näitus 1910 a. olid niiwõrd mõju awaldanud ja õhutanud, et sama aasta augusti kuul Tallinnaga jumalaga jätsin ja Riiga sõitsin, kus Linna Kunsti kooli sisse astusin kunsti alal edasi õppima. Esimese raha, millega teele läksin, laenasin omalt tädilt Miina Toomingalt isa wastutusel, sest et omal mingit tagawara summat ei olnud selleks.

Kunsti alal alustasin edasiõppimist Riias. Riia Kunsti koolis oli I – se poolaasta aruandes otsus minu kohta, mille kooli direktor akadeemik W. Purwit ette luges, järgmine: edasijõudmine  õppeainetes s. o. praktilistes töödes III kategooria, kuid edasijõudmine % wõrreldes teistega kõige parem. Olin ju nõrga ettewalmistusega kooli sisse astunud. Rahapuudusel wõisin esimesel õppeaastal ainult praktilistest töödest osa wõtta, kuna teoreetiliste loengute eest maksta ei jõudnud. Siiski asusin kewadel 2 nädalat enne eksameid kunstiajaloo eksamit ette walmistama ja olin walmis eksamile minema, kuid puudus nõutav poole aasta loengu summa 10 rubla, mis paratamata tasuda tuli. Selle laenas advokaat hr. J. Jaakson /praegu Eesti riigiwanem/. Eksam õnnestus. Edaspidi võtsin kõik loengud: kunstiajalugu, perspektiiv, joonistamine, anatoomia, pedagoogika, kaunistamise kunst jne. Anatoomia 4-aastase kursuse lõpetasin 3 aastaga ning joonestamise/projektsioon 2 – aastase kursuse lõpetasin 1 aastaga ja andsin ka vastavad eksamid kõikides ainetes. Lektoriteks olid kunstnikud ja Riia politehnikumi õppejõud – professorid. Kevadeks 1915 a. olin kooli õppekava lõpetanud. Eriõppeaine peale üleminek puhtkunstilisel alal oli ette nähtud järgmisel õppeaastal See oli kõige kõrgem kursus väljaspool kooliprogrammi. Edaspidist tegevust takistas põhjus, et saksa sõjaväed Miitavi alla ilmusid, mis Riiast 22 versta veel kaugel. Tuli ootamata Riiast lahkuda ja väikese veolaevaga Pärnu põgeneda kaasa võttes ainult kõige tarvilikumad, kuna õppeabinõud raamatud ja suuremad maalid maha jäid.

Aineline seisukord oli Riias võrdlemisi raske. Kodust sain raha liig vähe. Tuli tundisid anda ja agendi osa edendada. Muuseas andsin pühapäevase joonistamise kursuse Riia Eesti Seltsi "Imanta" juures. Laenu sain tuttavatelt Torist isa vastutusel ja Bergmanni abiraha valitsuselt. Ainult õpperaha tuli Riia linna kunstikoolile 200 rbl. aastas maksta. Peale selle materjalid, õppeabinõud ja ülespidamine. Õpperaha maksmist kergendas direktor akadeemik V. Purvit tähtaegade pikendamisega ja osalt ise omast taskust minu eest makstes. Pärast Riiast ära põgenedes kevadel 1915 a. peatusin suve kodukohas Tori Päästalas. Augusti kuul s. a. sõitsin Tallinna, kust teate olin saanud, et Linna Tütarlaste Kom. Koolis joonistuse tunnid saadaval on, kuid Pärnu pommitamise tõttu oli post mõni aeg seismas ja teade jõudis hilja kätte – jäin hiljaks ja tundidest ilma. Oktoobris sain „Estonia" teatrisse dekoratsiooni maalija abilise koha, kus veebruaris 1916 a. iseseisvaks dekoraatoriks sain, missugust ametit kuni aprillini 1917 pidasin. Kitzbergi „Libahundi" dekoratsioonid ja riietamine olid minu ülesandeks ja tuli ka näitemängus kaasa aidata. Jaanuarist kuni oktoobrini 1916 a. olin ühtlasi Lenderi gümn. joonistuse õpetajaks. Joonistuse õpetaja ameti olin sunnitud maha panema põhjusel, et oktoobrikuu mobilisatsiooniga sõjaväeteenistusse võeti. „Estonia" teatris töötasin ka sõjaväes olles edasi, sest et Tallinnas uuesti asutatud „Ohvitseride Ühisuse" juhatusesse ametisse pääsesin.

Aprillikuul 1917a. jäin äkki haigeks. Olin sõjaväes ja „Estonias" ühel ajal ööd ja päevad kokku töötades end liiga ära väsitanud – üle töötanud. Kujur A. Veitsenbergi 80 a. sünnipäeva aktuselt ei saanud enam oma jalaga kodu. Mind leiti uulitsalt „kiirarstiabi" poolt ja saadeti abiandmise punkti, kus krampides vaevlesin kuni järgmise päevani. Viibisin Linna Keskhaigemajas 2 nädalat. Sellest momendist peale katkestasin töö „Estonias" dekoratsiooni alal. Jätkasin kunsti alal töötamist vabalt joonistamises ja maalimises, nii sel määral kuidas sõjaväe teenistusest aega järel jäi.

 

August Pulsti maal "Tõnnivakk Mannare apuatil", Tori Muuseumist