Rail Baltica Pärnu maakonnas

Infokirjad ja artiklid

Rail Baltica arengud Pärnu maakonnas: infokiri oktoober 2021

Rail Baltica arengud Pärnu maakonnas: infokiri aprill 2021

Rail Baltica arengud: infokiri aprill 2020 

Tulevane rongipeatus tuleb Kilksama asemel Urgele

 

Rail Baltic Estonia kuulutas välja kohalike peatuste planeerimise- ja projekteerimise hanke

19. mai 2021

Rail Baltica regionaalsete peatuste ning jaamahoonete projekteerimisega alustatakse Raplamaalt. Peatuste ehitamisega tahetakse alustada 2024. aastal.

Hanke üheks eesmärgiks on leida peatöövõtja, kelle ülesandeks on kolme erineva modulaarse jaamahoone ja ooteplatvormide vahelise ülepääsu tüüp-projekteerimine, mida oleks võimalik kasutada ka teistes Rail Baltica kohalikes peatustes üle Eesti. Teiseks ülesandeks saab projekteerijal olema juba konkreetselt Rail Baltica Kohila, Rapla ja Järvakandi peatuste detailplaneeringute koostamine ning terviklik projekteerimine kuni ehituslubade taotlemiseni. Järgmistes kohalikke peatusi puudutavates hangetes on plaanis viia sama protseduur läbi Harjumaa ja Pärnumaa peatuste osas, kuid ilma hoone tervikliku projekteerimiseta.

Rahvaarvu erinevust ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Baltica kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Rapla peatusesse on planeeritud ka suur, nn landmark tüüpi jaamahoone ehk kolmest lahendusest on valitud mastaapseim.

„Tahame Raplamaal Rail Baltica kohalike peatuste ehitamisega alustada 2024. aastal ning käesolev hange loob selleks tugevad eeldused," lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
Grünbergi sõnul on mõistlik planeerida peatuste valmimine vahetult enne raudteel opereerimise algust, et välistada peatuste pikalt tühjana seismine, samas nendib ta, et on ka töid, mida on mõistlik teha koos põhitrassi ehitusega koos nagu näiteks ooteplatvormide aluskonstruktsioonid. „Oleme teinud palju eeltööd, et saaksime Rail Baltica kohalike peatuste projekteerimise ja ehitamisega tempokalt edasi liikuda. Paljude kohalike omavalitsustega on peatuste rajamiseks koostöölepingud sõlmitud ning loodame, et samaaegselt kiirete rahvusvaheliste liinidega saame Rail Baltical käivitada ka kohaliku rongiliikluse," lisas Grünberg. 

Hanke võitja selgub tõenäoliselt juulis. Raudteerajatiste, hoonete ja ülepääsude projekteerimisega, mis ei vaja detailplaneeringut, on plaanis alustada kohe pärast lepingu sõlmimist. Kõige muu puhul saab projekteerimisega alustada pärast detailplaneeringu menetlust, mille käigus oodatakse kohalike peatuste osas kaasa rääkima ka kohalikke elanikke.

„Rail Baltica annab meile tulevikus lisaks kiirele ühendusele Euroopaga ka võimaluse edendada elu maapiirkondades. 12 kohaliku peatusega tekib meile uus kiire ja roheline raudtee, mis toob Pärnu, Tallinna ja ka Rapla lähivaldadele paarikümne minuti kaugusele. Loodan, et Raplamaa peatuste planeerimisel ja projekteerimisel leiame koostöös kohalike inimestega parimad lahendused ja teadmisi, mida saaksime ka ülejäänud regionaalsete peatuste projekteerimisel rakendada," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringuid ning projektlahenduste koostamist rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest 2020. aastal sõlmitud rahastamislepingu alusel. Rail Baltica kohalike peatuste ehitamist on vastavalt valitsuskabineti 04.03.2021 otsusele kavas rahastada struktuurifondidest.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. Rail Baltica trassil hakkavad liikuma ka regionaalrongid.

 

Ülevaatlik video Rail Baltica esimehe Tõnu Grünbergiga
 

Rail Baltica raudteetrassi Tootsi–Pärnu 36-kilomeetrilise lõigu eelprojekti edasiarendus: