Rail Baltica Pärnu maakonnas

Infokirjad ja artiklid

Rail Baltica arengud Pärnu maakonnas: infokiri jaanuar 2022

Rail Baltica arengud Pärnu maakonnas: infokiri oktoober 2021

Rail Baltica arengud Pärnu maakonnas: infokiri aprill 2021

Rail Baltica arengud: infokiri aprill 2020 

Tulevane rongipeatus tuleb Kilksama asemel Urgele

 

Sõlmiti esimene leping Rail Baltica kohalike peatuste projekteerimiseks

Rail Baltic Estonia sõlmis 17.02.2022 lepingu aktsiaseltsiga Novarc Group Rail Baltica kohalike peatuste projekteerimiseks.

Lisaks sellele, et Rail Baltical pannakse valmimisel käima rahvusvaheline reisirongiliiklus, mahuvad raudteele ka regionaalrongid, mis hakkavad Rail Baltica opereerimisplaani kohaselt liikuma Tallinnast Riiani ning teevad Eesti piires 13 peatust – lisaks kohalikele peatustele ka Pärnu rahvusvahelises reisiterminalis.

Sellega seoses on Rail Baltic Estonia sõlminud lepingu nii kohalike peatuste kui ka peatustega seotud jaamahoonete projekteerimiseks. Lepingu kohaselt projekteerib AS Novarc Group tervikuna Kohila, Rapla ja Järvakandi peatused ning kõikide Eesti peatuste jaamahooned tüüpprojektide näol. Projekteerimistööd peavad valmima 2023. aasta teises pooles.

„Kuigi Rail Baltica primaarne ülesanne on luua rahvusvaheline ja keskkonnasõbralik ühendus Baltikumi ja ülejäänud Euroopa vahel, siis riigisiseselt on meile kahtlemata oluline ka regionaalse rongiühenduse käivitamine," sõnas Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg.

„Novarc Group´il on juba varasemalt olnud au osaleda Rail Baltica kui ühe Eesti olulisema taristu lahenduse loomise protsessis. Käesoleva projekti raames tekib taaskord hea võimalus, seekord siis ka hoonete näol, anda oma panus parima võimaliku lahenduse väljatöötamisse. Novarci portfoolio vaates on tegemist küll väiksemat mastaapi hoonete projektiga, kuid sisult on objekt meie jaoks tähtsal positsioonil," sõnas Novarc Group AS tegevjuht Ragnar Jõesaar.

Töö ise koosneb kahest etapist: projekteerimine ja projekteerija järelevalve ehitusperioodil.

Projekteerimise etapis lahendatakse peatused põhiprojekti (osaliselt tööprojekti) staadiumini ning taotletakse ehitusload. Täpsemalt kavandatakse juurdepääsuteed, välialad, parklad, hoonestus, ooteplatvormid jm kohaliku peatuse toimimiseks vajalikud rajatised. Lepingu maksumuseks on 488 650 eurot + km ning projekteerimistöid rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust.

Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuhi Rauno Lee sõnul kaasatakse kohalike peatuste projekteerimise ja ehitamisega seoses ka kohalikke kogukondi. „Kõigil, kes asjast huvitatud, on võimalik kaasa rääkida projekteerimisega paralleelselt kulgeva detailplaneeringu menetluse ajal," selgitab Lee. Tema sõnul kurdetakse teinekord, et mõned peatused hakkavad asulakeskustest liiga kaugel asuma ning on mure ühenduste pärast. „Kohalikud omavalitsused on juba aga koostamas kogu omavalitsuse territooriumi kohta üldplaneeringuid. Niisugused strateegilised dokumendid hakkavad kajastama nii RB kohalikke peatusi kui ka KOV-ide nägemust ühenduste ja ümberkaudse osas. Meie poolt rajatava kohaliku peatuse baaslahendus näeb ette ühenduste rajamise olemasoleva lähima avalikult kasutatava teeni ehk anname esimese tõuke kohalikuks arenguks," räägib projektijuht.

Rail Baltica kohalikud peatused Eestis:  Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Urge, Surju ja Häädemeeste.

Maksimumkiirusel 200km/h liikuv regionaalrong võimaldab ühendada ka väiksemaid asulaid Rail Baltical toimuma hakkava rahvusvahelise rongiliiklusega, mille jaoks kerkivad reisiterminalid Tallinnasse ja Pärnusse.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. Rail Baltica trassil hakkavad liikuma ka regionaalrongid.

Rail Baltic Estonia on Rail Baltica raudtee arendaja Eestis ja tulevikus selle raudtee Eesti osa taristu haldaja.

 

Rail Baltic Estonia kuulutas välja kohalike peatuste planeerimise- ja projekteerimise hanke

19. mai 2021

Rail Baltica regionaalsete peatuste ning jaamahoonete projekteerimisega alustatakse Raplamaalt. Peatuste ehitamisega tahetakse alustada 2024. aastal.

Hanke üheks eesmärgiks on leida peatöövõtja, kelle ülesandeks on kolme erineva modulaarse jaamahoone ja ooteplatvormide vahelise ülepääsu tüüp-projekteerimine, mida oleks võimalik kasutada ka teistes Rail Baltica kohalikes peatustes üle Eesti. Teiseks ülesandeks saab projekteerijal olema juba konkreetselt Rail Baltica Kohila, Rapla ja Järvakandi peatuste detailplaneeringute koostamine ning terviklik projekteerimine kuni ehituslubade taotlemiseni. Järgmistes kohalikke peatusi puudutavates hangetes on plaanis viia sama protseduur läbi Harjumaa ja Pärnumaa peatuste osas, kuid ilma hoone tervikliku projekteerimiseta.

Rahvaarvu erinevust ja potentsiaalset reisijate arvu silmas pidades on valminud kolm Rail Baltica kohaliku peatuse taristu arhitektuurset lahendust. Need erinevad üksteisest nii mastaabi, olemuse kui hinna poolest. Standardse lahenduse juurde kuulub ooteplatvorm koos viitade, tabloode ja ohutuspiiretega, juurdepääsuteed ja parklad. Rapla peatusesse on planeeritud ka suur, nn landmark tüüpi jaamahoone ehk kolmest lahendusest on valitud mastaapseim.

„Tahame Raplamaal Rail Baltica kohalike peatuste ehitamisega alustada 2024. aastal ning käesolev hange loob selleks tugevad eeldused," lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.
Grünbergi sõnul on mõistlik planeerida peatuste valmimine vahetult enne raudteel opereerimise algust, et välistada peatuste pikalt tühjana seismine, samas nendib ta, et on ka töid, mida on mõistlik teha koos põhitrassi ehitusega koos nagu näiteks ooteplatvormide aluskonstruktsioonid. „Oleme teinud palju eeltööd, et saaksime Rail Baltica kohalike peatuste projekteerimise ja ehitamisega tempokalt edasi liikuda. Paljude kohalike omavalitsustega on peatuste rajamiseks koostöölepingud sõlmitud ning loodame, et samaaegselt kiirete rahvusvaheliste liinidega saame Rail Baltical käivitada ka kohaliku rongiliikluse," lisas Grünberg. 

Hanke võitja selgub tõenäoliselt juulis. Raudteerajatiste, hoonete ja ülepääsude projekteerimisega, mis ei vaja detailplaneeringut, on plaanis alustada kohe pärast lepingu sõlmimist. Kõige muu puhul saab projekteerimisega alustada pärast detailplaneeringu menetlust, mille käigus oodatakse kohalike peatuste osas kaasa rääkima ka kohalikke elanikke.

„Rail Baltica annab meile tulevikus lisaks kiirele ühendusele Euroopaga ka võimaluse edendada elu maapiirkondades. 12 kohaliku peatusega tekib meile uus kiire ja roheline raudtee, mis toob Pärnu, Tallinna ja ka Rapla lähivaldadele paarikümne minuti kaugusele. Loodan, et Raplamaa peatuste planeerimisel ja projekteerimisel leiame koostöös kohalike inimestega parimad lahendused ja teadmisi, mida saaksime ka ülejäänud regionaalsete peatuste projekteerimisel rakendada," ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Rail Baltica kohalike peatuste detailplaneeringuid ning projektlahenduste koostamist rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahenditest 2020. aastal sõlmitud rahastamislepingu alusel. Rail Baltica kohalike peatuste ehitamist on vastavalt valitsuskabineti 04.03.2021 otsusele kavas rahastada struktuurifondidest.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 1 tunni ja 42 minutiga. Rail Baltica trassil hakkavad liikuma ka regionaalrongid.

 

Rail Baltica raudteetrassi Tootsi–Pärnu 36-kilomeetrilise lõigu eelprojekti edasiarendus: