Enamlevinud küsimused korraldatud jäätmeveo kohta
Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks on tagada mõistliku hinna ja tingimustega jäätmeveoteenus kõigile valla territooriumil asuvatele jäätmevaldajatele, mille abil saaksime vähendada prügistamist ja jäätmete põletamist ning tagada ka erinevate materjalide uuesti kasutusele võtmise ehk ringlussevõtu. Kuna 1. detsembrist 2022 on rakendunud uued tingimused, siis anname siinkohal vastused enamlevinud küsimustele.
Kui ma pole senini uut lepingut saanud, mis ma tegema pean?
Palun võtke ühendust jäätmevedajaga: Eesti Keskkonnateenused AS, tel 435 5025, lühinumber 1919, e-post viljandi@keskkonnateenused.ee, koduleht www.keskkonnateenused.ee.
Mida teha, kui mulle saadeti jäätmeveoleping, aga ma ei soovi seda lepingut?
Kuna kõik hoonestatud kinnistud loetakse automaatselt liidetuks, tuleb arvestada, et lepingu mittesõlmimine ei tähenda automaatset vabastust korraldatud jäätmeveost. Jäätmeseaduse alusel ei ole korraldatud jäätmeveo tingimustes jäätmeveolepingu sõlmimine otseselt kohustuslik. Lepingu allkirjastamine on vajalik juhul, kui soovitakse kasutada lisateenuseid nagu konteineri rent, lisajäätmete vedu, graafikuvälise lisaveo tellimine telefoni teel jne. Arusaamatuste korral saab alati pöörduda otse jäätmevedaja poole kas telefoni teel, e-posti või kodulehekülje kaudu. Kui ühel isikul on kinnistud mitmes kohas, tuleb kinnistute kasutamisel kõikides asukohtades jäätmeid üle anda.
Mida teha, kui mul on leping olemas, aga sealsed andmed ei vasta tegelikkusele?
Võtke samuti ühendust jäätmevedajaga. Jäätmevedajaga suheldes saate täpsustada näiteks konteineri suurust ja selle omandiküsimusi. Samuti saate tellida lisateenuseid, nt tasuta pakendikott.
Kui ma kinnistul ei ela, kas mul peab olema jäätmeveoleping?
Jah, kõikidel valla territooriumil asuvatel jäätmevaldajatel peab olema jäätmeveoleping. Teine küsimus on, et kas vedu toimub. Kui tõepoolest kinnistul ei elata ja seda ei kasutata, siis on võimalik esitada vallavalitsusele põhjendatud avaldus jäätmeveost vabastuse saamiseks. Saame kinnistu jäätmeveost vabastada vaid juhul, kui veendume, et kinnistu pole kasutuses. Kui kinnistu on kasutuses teatud kuudel (näiteks suvel) ja muul ajal mitte, siis saame vabastuse anda nendeks kuudeks, mil kinnistut ei kasutata. Kui kinnistu on kasutuses aastaringselt, siis jäätmeveost vabastust ei saa anda.
Kas jäätmeveost saab vabastuse, kui viia ise oma jäätmed jäätmejaama?
Tori vallas on kehtestatud korraldatud jäätmevedu, mis tähendab, et kõik hoonestatud kinnistud liidetakse automaatselt olmejäätmete veoteenusega ja jäätmed tuleb üle anda tekkekohas ehk omal kinnistul. Jäätmeveost ei ole võimalik vabastust anda põhjusel, et inimene viib oma olmejäätmed ise jäätmejaama.
Kas varasemad jäätmeveost vabastused kehtivad?
Jäätmeveost vabastuse kehtimist saate kontrollida keskkonnaspetsialistiga ühendust võttes: Janne Soosalu, telefon 525 3929, e-post janne.soosalu@torivald.ee.
Millised konteinerid kortermajal peavad olema?
Kortermajadel peavad olema segaolmejäätmete, biolagunevate toidujäätmete ja vanapaberikonteinerid. Pakendikonteiner on vabatahtlik, kuid rangelt soovituslik.
Kas on võimalik loobuda vanapaberi äraveost, kui kortermajas asuvates korterites on ahjud?
Vanapaberi konteiner on mõeldud ajalehtede, ajakirjade, reklaamlehtede, (kõvade kaanteta) vanade raamatute, kontoripaber jms kogumiseks ja taaskasutusse suunamiseks. Vanapaberit võib küll jätkuvalt tulehakatuseks kasutada, kuid pole mõeldav selle hävitamine pliidi all või lõkkes. Vanapaber ei käi ka avalikesse sinistesse papp- ja paberpakendi konteineritesse. Vanapaberi äravedu on tasuta ning ainuke kulu on konteineri rent või ost. Vanapaberist uute toodete valmistamine on suhteliselt lihtne ja seda tehakse ka Eestis. Sellest tulenevalt peavad korteriühistud ka vanapaberikonteinerit kasutama sõltumata ahjude olemasolust. Vanapaberikonteineri tühjendamine võib toimuda vastavalt vajadusele.
Kui ma elan eramajas, millised konteinerid peavad mul olema?
Eramajal peab olema segaolmejäätmete konteiner ja tiheasustusalal ning kompaktse hoonestusega alal asuvatel eramajadel ka biolagunevate toidujäätmete konteiner. Segapakendi- ning paberi- ja papijäätmete üleandmine vedajale on vabatahtlik, aga kui neid kodust jäätmevedajale üle ei anna, saab need jäätmed viia tasuta Paikre sorteerimisjääma Raba tn 39, Pärnu linn.
Kas ma saan harvemini segaolmejäätmeid vedajale üle anda, kui lepingus ette nähtud on?
Segaolmejäätmete puhul on kehtestatud nõuded valla jäätmehoolduseeskirjas: tühjendussageduseks on määratud tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal üks kord nelja nädala jooksul, hajaasustusega alal üks kord kvartalis. Teil on võimalik sellest veelgi harvemini segaolmejäätmeid üle anda, kui esitate põhjendatud avalduse vallavalitsusele.
Miks ma pean biolagunevaid toidujäätmeid üle andma?
Biolagunevate toidujäätmete üleandmisel panustate biogaasi tootmisesse, mis on oluline näiteks energia- ja toidujulgeoleku seisukohast. Kõik jäätmevaldajad peavad toidujäätmeid liigiti koguma ning vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale on kohustuslik biolagunevaid toidujäätmeid üle anda kinnistutel, mis asuvad tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal. Kui neid jäätmeid üle anda ei soovi, siis peate need nõuetekohaselt omal kinnistul kompostima, selleks tuleb esitada vastav avaldus (vt järgmine küsimus).
Kui ma ei taha biolagunevaid toidujäätmeid üle anda, sest ma kompostin, siis mis ma tegema pean?
Kui teile saadetud lepingus on märgitud biolagunevate toidujäätmete üleandmine, kuid te seda ei soovi, sest teostate kohtkompostimist, siis on vajalik esitada avaldus vallavalitsusele. Avaldus on vajalik esitada neil, kes asuvad tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal.
Kohustusest vabastab tõesti vaid kõikide biolagunevate toidujäätmete kompostimine. Teistesse konteinerisse, sh segaolmejäätmete konteinerisse neid jäätmeid panna ei tohi!
Kas ma võin naabriga ühist konteinerit kasutada?
Jah, loomulikult. Ühismahuti kasutamine on vägagi tervitatav lahendus, kuid selleks on vaja esitada vallale avaldus, kus kõik osapooled kinnitavad oma soovi ühiselt jäätmeid koguda, ning kus märgitakse ära ka ühismahuti asukoht. Ühismahutit võite kasutada nii segaolmejäätmete, biolagunevate toidujäätmete, vanapaberi kui ka segapakendite kogumiseks ja üle andmiseks.
Mida teha, kui krundil puudub piisava kandevõime ja ümberpööramiskohaga juurdepääsutee ning prügiauto ei pääse kinnistule?
Kui prügiauto ei pääse kinnistule juurdepääsutee kehva seisukorra tõttu, siis tuleks viia jäätmekott või konteiner lähimasse võimalikku peatuskohta (näiteks tee äärde). Teine võimalus on kasutada näiteks naabriga vastastikusel kokkuleppel ühismahutit (vt eelmine küsimus).
Kas ja millal avalikud pakendikonteinerid ära kaovad?
Avalikult kasutatavad pakendikonteinerid ei kao kohe, kuid kuna pakendikonteineritega on pidevalt probleeme (valed jäätmed) ja korraldatud jäätmeveoga on võimalik kõikidel jäätmevaldajatel segapakendeid kodus tasuta ära anda, siis analüüsime nende asukohti ja mõistlikkust teatud aja tagant.
Korraldatud jäätmevedu teeb Eesti Keskkonnateenused AS, tel 435 5025, lühinumber 1919, e-post viljandi@keskkonnateenused.ee, koduleht www.keskkonnateenused.ee.