« Tagasi

TTJA koostas juhendi, kuidas valmistada nii meditsiinilisi kui isetehtud maske

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) töötas koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ekspertidega välja juhendi kaitsemaskide valmistamiseks nii eraisikutele kui ka ettevõtjatele. 

TTJA peadirektori Kaur Kajaki sõnul on juhendi koostamine tingitud suurest kaitsemaskide puudusest. „Olukorras, kus kogu maailmas on maskide puudus ning maskide tarned viibivad, peame leidma kiireid ja alternatiivseid võimalusi kaitsemaskide tootmiseks. Seetõttu koostasime kaks juhendit – ühe ettevõtetele, kel on maskide tootmise võimekus ning teise juhendi inimestele, kes soovivad ise maske õmmelda," rääkis Kajak.

Juhendis on toodud ülevaade meditsiinilise maski materjalidest ja neile seatud funktsionaalsetest tingimustest. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste professor Andres Krumme ja vanemlektor Tiia Plamuse sõnul on samas ära toodud ka võimalikud alternatiivsed materjalid, mis pandeemia olukorras võiksid samuti tootes kasutamiseks sobilikud olla. Võimalikele maske tootvatele ettevõtetele on ära toodud maskide tootmise tehnoloogia, mida iga ettevõte võib vastavalt oma seadmepargile ja võimalustele oma tootmisele kohandada. 

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu, kes eelmise nädala keskpaigast tegeleb eriolukorra juhi Jüri Ratase palvel isikukaitsevahendite tootmisvõimekuse kaardistamisega Eestis, soovitab kõigil tõsiselt kaaluda avalikus kohas viibides maski kandmist. „Oleme MKM-i, EAS-i ning TTJA koostöös kogunud infot, rääkinud läbi potentsiaalsete tootjatega ning viinud läbi kiirendatud tootehindamist. Ma tänan väga kõiki neid ettevõtjaid, kes on endast märku andnud! Esimesed lepingud on juba sõlmimisel," kommenteeris Karu.

„Neid inimesi, kes maske vajavad, on palju – nii meditsiinisektoris kui mujal. Eesliinitöötajad, kirjakandjad, poemüüjad jne. Tegelikult võiks me kõik avalikes kohtades (sh kaupluses) viibides maski kanda, kuid kindlasti teha seda õigesti, et kasu asemel kahju ei sünniks. Selleks, et ettevõtted, kes pole varem maske tootnud, saaksid seda kiiresti tegema hakata, ning et ka eraisikud saaksid maske kodus valmistada, koostaski TTJA nii lihtsa valmistamisjuhendi eraisikutele kui põhjaliku tootmisjuhendi ettevõtjatele," lisas Karu.

Kaur Kajaki sõnul ei kaitse isetehtud mask võimaliku nakatumise eest sajaprotsendiliselt. Erinevate uuringute kohaselt võib isetehtud mask, sõltuvalt kasutatud materjalist, pidada kinni 30%, tihedama materjali puhul kuni 50% pisikestest osakestest. „Samas võib isetehtud maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega - regulaarne käte hügieen, teiste inimestega distantsi hoidmine, haigena koju jäämine - vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist," ütles Kajak.

Isetehtud maski kandmine aitab kaasa viiruse leviku takistamisele eelkõige avalikes ruumides nagu näiteks pood, apteek, meditsiiniasutused, ühistransport jne. Kaitsemaski ei ole üldjuhul vaja kanda kodus ja õues.

Samal seisukohal on ka Tartu Ülikooli mikrobioloogia osakonna professor Reet Mändar: „Praegu oleme jõudnud olukorda, kus kõige targem on kõiki inimesi käsitleda kui potentsiaalselt nakkusohtlikke. Paljudel viirusekandjatel ei ole haigussümptomeid või on need väga nõrgad. Või ei ole sümptomid jõudnud veel avalduda, aga 1–2 päeva enne nende teket on inimene juba väga nakkusohtlik. Maski kandmine ühiskondlikes ruumides (poes, apteegis, raviasutuses, ühistranspordis) aitab meil haigust vältida."

Soovitused isetehtud maski valmistamisele

  1. Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
  2. Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
  3. Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
  4. Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik vaid naha vastas mugav, sest maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
  5. Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks kasutada kummipaela või paelu.

Soovitused isetehtud maski kasutajale

  1. Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud.
  2. Läbi maski peab olema mugav hingata.
  3. Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2-3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub ühel inimesel keskmiselt päevas 4-5 maski.
  4. Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.
  5. Kasutamise järel tuleb mask panna kinnisesse plastikkotti, panna otse pesumasinasse või visata prügikonteinerisse. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema.
  6. Kui maski kasutatakse korduvalt, tuleb maski pärast kasutamist pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures ja pärast üle triikida või panna praeahju 60 kraadise kuumuse juurde.

Juhend „Kuidas valmistada kodus kaitsemask 5 minutiga?" (PDF) ning  „Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele" (PDF) on kättesaadavad TTJA kodulehel.õ

Vaata lähemalt siit!