Ettevõtlus

Raskustesse sattunud tööandjate ja töötajate toetamiseks saab aprillist hakata toetust taotlema

 
Töötasu hüvitist makstakse töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ning aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama.
 
Hüvitist saavad taotleda kõik tööandjad sõltumata ettevõtte suurusest, kes vastavad kahele kvalifitseerimistingimusele kolmest: 
  • tööandja käive või tulud on viiruse mõjul langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga;
  • tööandjal pole tööd anda vähemalt 30% töötajatest või
  • tööandja on pidanud 30% töötajatest vähendama palka vähemalt 30%.
Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotletakse. Töötajad peavad olema tööl töölepinguga.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
Hüvitist makstakse ainult nende töötajate eest, kellele tööandjal pole tööd anda või kelle töötasu on juba töökoormuse languse tõttu vähendatud.
 
Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.
Töötukassalt ja tööandjalt kokku saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu alampalgast väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.
 
Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise perioodi jooksul.
 
Töötukassa tasub hüvitiselt ja tööandja tasub töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu.
Tegemist on ajutise meetmega, mis kestab märtsist maini. 
Hüvitise avalduste esitamine avaneb e-töötukassas aprillis, täpse kuupäeva ning avaldusel nõutavate andmete kohta anname info esimesel võimalusel.
 
 

 

Abiks ettevõtjatele kriisiolukorras

 

 

 

 

Ettevõtlusega seotud tugevustena on välja toodud Tori valla logistilisi eeliseid (vald on Pärnu linna lähedal ja vallas on head ühendused raud-, vee- ja maanteede ja lennujaama näol) ning ettevõtjatel on suurte alajaamade tõttu head võimalused arenemiseks.

Tori valda on Äriregistri andmetel aktiivsetest ettevõtetest registreeritud 1145 osaühingut, 309 füüsilisest isikust ettevõtjat, 123 mittetulundusühingut, 29 kohaliku omavalitsuse hallatavat asutust, 15 usaldusühingut, üheksa aktsiaseltsi, kuus tulundusühistut ning üks sihtasutus, täisühing ja välismaa äriühingu filiaal.

Jõesuus töötleva tööstusega tegelev OÜ Säästke on 224 töötajaga Pärnu maapiirkondade suurim tööandja. Suurimate tööandjate seas on ka Sindis tekstiiliga tegelevad AS Qualitex (83 töötajat), Danspin AS (79) ja Fein-Elast Estonia OÜ (56), trükkimisega tegelev AS Pajo (51), OÜ Nurme Teedeehitus (51), kaubaveofirma osaühing Antone Transport (47), piimakarjakasvatus OÜ Selja (46), ASB Greenworld Eesti (40), mööbliettevõte OÜ Fennobed (36), AS Nurme Turvas (34) ning tõstukite müügi ja remondiga tegelev Forklift OÜ (33).

Tööhõive

Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2018 Tori vallas kokku 11 694 ja vanuserühmas 15-74 ehk tööealises elanikkonnas 8575 elanikku. Seega on tööealise elanikkonna osakaal kogurahvastikust 73%.

2017. aastal oli Statistikaameti andmetel brutotulu saajaid Tori vallas kokku 4628 (mehi 2306 ja naisi 2322) ning keskmine brutokuupalk oli 1020.86 eurot (Eesti keskmine 1221 eurot). 31.05.2018 seisuga oli Tori vallas Töötukassa andmetel 277 töötut ehk töötuse määr on ligikaudu 3%.