Projekti nimi: Enercracy

Projekti lühikirjeldus ja eesmärk: Projekti eesmärk on suurendada teadmisi, oskusi ja usaldust omavalitsustes, ettevõtetes ja elanike seas, et kiirendada rohepööret ning saavutada energianeutraalsus kohalikul tasandil. Projekt edendab rahvusvahelist koostööd ja õppimist energiaplaneerimises, toetab energiakogukondade ja prosumerite teket ning pakub koolitusprogramme, mis aitavad omavalitsustel ja kogukondadel paremini mõista ja rakendada taastuvenergia lahendusi. Projekti käigus uuendatakse olemasolevaid energia- ja kliimakavasid (Tori vald) ja luuakse neile, kel need puuduvad.

Projekti partnerid: Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) (LP) (EE), Green Net Finland (FIN), Zemgale Region Energy Agency (ZREA) (LV), Rzeszow Regional Development Agency (RRDA) (PL), Energy Agency Southern Sweden (ESS) (SE), Dobele County Municipality (LV), Karlskrona Municipality (SE), Tori Vallavalitsus (EE)

Projekti rahastamine: Interreg Baltic Sea Region programme 2021-2027

Projekti kogumaksumus: 1 591 594 eurot, sh toetus 1 273 275 eurot. Tori Vallavalitsuse eelarve 113 782 eurot, sh toetus 91 025 eurot.

Projekti elluviimise aeg: 1.3.2025-28.2.2028

Projekti kontaktisik Tori Vallavalitsuses: keskkonnanõunik Kärt Linder (kart.linder@torivald.ee)

 

Enercracy projekt käivitus edukalt Pärnus

15.-16. aprillil 2025 kogunesid kaheksa Enercracy partnerorganisatsiooni (sh Tori Vallavalitsuse) esindajad Pärnus toimuvale projekti avakoosolekule. Üritusel osalesid ka Interreg BSRi seirekomitee ja programmi ühissekretariaadi esindajad, eesmärgiks tutvuda konsortsiumiga ning anda ülevaade  eduka projekti elluviimise ja aruandluse nõuetest.

Enercracy projektipartnerite grupipilt  © Foto: Kirils Gončarovs

 

Kohtumine algas Tartu Regiooni Energiaagentuuri direktori Martin Kikase tervitussõnadega. Ta rõhutas riikidevahelise koostöö kriitilist rolli ja energiasüsteemide demokratiseerimise tähtsust. Enercracy partnereid tervitas ka Interreg BSRi seirekomitee esindaja Eestis Margarita Golovko, kes rõhutas koostööprojektide olulisust ning väljendas heameelt, et projekti juhtpartneriks on Eesti organisatsioon.

Tervituskõnedele järgnes põhjalik arutelu projekti aruandluse üle. Marina Kisljak ja Lukasz Korpal ühissekretariaadist andsid täieliku ülevaate nii projekti tegevus- kui ka finantsaruandluse põhinõuetest ja reeglitest. Lisaks lepiti partnerite vahel kokku Enercracy projekti igapäevased siseprotseduurid, et tagada partnerite sujuv koostöö.

Avakoosoleku järgnevate tundide jooksul käsitleti iga tööpaketi (edaspidi WP) üksikasju. Inga Kreicmane, Zemgale Regiooni Energiaagentuuri direktor ja WP1 juht, algatas arutelu energia- ja kliimakavade meetmete näidiskataloogi väljatöötamisega seotud tegevuste üle. Selle kataloogi eesmärk on hõlbustada prosumerismi, energiakogukondade ja taastuvenergia arendamist kohalikul tasandil. Ühiselt leiti, et väga oluline on luua selged lähenemised eri sidusrühmade jaoks, ning korraldati ajurünnak võimalike meetmete esialgse loetelu koostamiseks.

Tööpaketi 1 tegevuste tutvustus Inga Kreicmane poolt  © Foto: Kirils Gončarovs

 

Seejärel tutvustas Evilina Lufti, Green Net Finlandi projektijuht, WP2 tegevusi. Arutelu keskendus viie omavalitsuse eelseisvale energia- ja kliimakavade väljatöötamisele ja ajakohastamisele, juhindudes ettenähtud mudelkataloogist. Projekti konsortsium tutvus konkreetsete omavalitsustega, kus mudelkataloogi piloteeritakse, ja üheskoos avaldati heakskiitu seoses nende viie omavalitsuse märkimisväärse kogurahvastikuga, ligikaudu 352 000 elanikuga, keda Enercracy tegevus mõjutab.

Viimasel sessioonil keskenduti WP3 tegevustele, mida juhtis Jakub Karp, projektide peaspetsialist Rzeszówi Regionaalarengu Agentuurist. Keskenduti projekti tulemuste ja tegevuste levitamise plaani kujundamisele ja sidusrühmadega parema suhtlemise võimaluste kindlaksmääramisele, et tagada projekti tulemuste edukas teavitamine laiemale ringile. Konsortsium arutas partnerite esialgset panust olemasolevatesse levitamis- ja teabevahetustegevustesse ning tunnistas vajadust laiendada olemasolevaid võrgustikke ja leida uusi võimalusi erinevate sidusrühmadega suhtlemiseks. Avakoosolek lõppes väikeste rühmade töötubadega, kus arutati iga tööpaketiga seotud põhiküsimusi.

Rühmatöö © Foto: Kirils Gončarovs

 

Teisel päeval tegi projektikonsortsium oma esimese õppevisiidi Pärnumaal, et tutvuda Tori valla tegevustega ning Pärnu maakonnas tehtavate jõupingutustega energia üleminekul. 16. aprillil toimunud esimesest õppevisiidist saadud väärtuslikke teadmisi käsitletakse aga järgmises artiklis.

 

 

Esimene õppevisiit: Tori vald ja Pärnumaa

16. aprillil 2025 oli Enercracy projekti partneritel võimalus näha kohalikku energia üleminekut praktikas, külastades Tori valda ja Pärnumaad. Visiidi käigus nägid osalejad nii suuri ja kui väiksemaid tegevusi: alates kohalikest bioloogilise mitmekesisuse projektidest kuni Läänemere suurima hübriidpargini (kombineeritud tuule- ja päikeseenergia), mis võib varustada rohkem kui 200 tuhandet majapidamist. 12,5 tuhande elanikuga ja valdavalt Pärnu eeslinna piirkonnas asuva omavalitsusena on Tori vald väga heaks näiteks, kuidas väikesed omavalitsused saavad tegeleda tulemuslikult kliimakohanemise, taastuvenergia arenduste ja loodushoiu küsimustega.

Tori vald tegevuses

Külastust alustati Tori valla suurima ja ainukese linna – Sindi hiljuti renoveeritud seltsimajas, mille energiatõhusust on oluliselt parandatud ja kuhu on paigaldatud päikesepaneelid. Kuna paljud valla hooned on muinsuskaitse all, püüab vald aktiivselt parandada energiatõhusust, säilitades samal ajal arhitektuurilised omadused. Heaks näiteks on Sindi linnas Pärnu mnt 51 puidust korterelamu renoveerimine, mille tulemusena paranes hoone energiamärgis H-lt B-le ja mille eest tunnustati valda kui pärandit väärtustavat kohalikku omavalitsust. Sarnaselt töötab Tori vald praegu Sindi raekoja renoveerimise suunal. Tori vald püüab leida keskteed pärandi säilitamise ja taastuvenergia ning energiatõhususe arendamise vahel.

Enercracy projekti konsortsium arutab Sindi seltsimaja renoveerimistöid (foto: Kirils Gončarovs)

 

Väljaspool kultuuripärandi säilitamise valdkonda tegutseb Tori vald paljudes erinevates energiatõhususe parandamise valdkondades. Paljud munitsipaalhooned, sealhulgas lasteaiad, koolid ja sotsiaaltöökeskused, on renoveeritud ja neile on paigaldatud päikesepaneelid. Kasvava omavalitsusena on loodud täiendavad võimalused uute munitsipaalhoonete arendamiseks, kus kliimakindlus, kliimamuutustega kohanemine ja kliimamõjude leevendamine on veelgi tugevamalt luubi all. Sarnast lähenemist kasutab vald ka uute hoonete projekteerimisel. See ei piirdu siiski ainult hoonetega – Tori vald jälgib aktiivselt oma energiatarbimise erinevaid aspekte. Näiteks vähendas vald aastatel 2019-2024 tänavavalgustuse energiatarbimist 292,14 MWh (35,80%) võrra tänu valgustussüsteemide uuendamisele ja selle kasutamise pidevale jälgimisele.

Lisaks on valla praegused eesmärgid suunatud elanike aktiivsele kaasamisele keskkonnakaitsesse. Vald on korraldanud kohalikele elanikele suunatud kogukonnakoolitusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, looduspõhiste lahenduste ja kodumajapidamiste tasandil keskkonnasõbralike võtete teemal, et suurendada kohalike elanike teadlikkust. Vallas on rajatud bioloogiliselt mitmekesiseid lilleniite kaasates kohalikku kogukonda. Bioloogilise mitmekesisuse parandamise töö kulminatsiooniks oli Pärnu jõel lammutatud Sindi paisu veeala ümberkujundamine sporditaristuks koos integreeritud looduspõhiste lahendustega.

Koostöö parema tuleviku nimel

Pärast Sindi seltsimaja külastamist suundus Enercracy projekti konsortsium põhja poole naaberomavalitsusse Põhja-Pärnumaale Sopi-Tootsi tuuleparki, et tutvuda Baltimaade suurima hübriidpargiga. Park toodab hinnanguliselt 750 GWh rohelist energiat aastas. Enefit Green juhatuse liige ja tegevjuht Innar Kaasik kirjeldas oma ettekandes hübriidpargi arendamise viise ja sellega seotud kogukonna kaasamist.

Enercracy projektipartnerid külastamas Enefit Green tuuleparki (foto: Kirils Gončarovs)

 

Selleks, et kohalik kogukond saaks märkimisväärsest energiaprojektist otseselt kasu, loodi kogukonnahüvede süsteem, et hõlbustada kavandatud lahenduste aktsepteerimist kogukonna poolt. Näiteks praegu ehitatakse uut kohalikku teed läbi hübriidpargi, et lühendada kohalike elanike teekonda Tallinna suunas üle kümne kilomeetri. Lisaks saavad nii kõik tuulikutest kahe kilomeetri raadiuses asuvate elamute omanikud kui ka vald lisatasu. Praeguseks on välja töötatud võimalus otseühenduseks kohalike energiatarbijatega, et edendada kohalikku ettevõtlust. Enefit Green teeb ka koostööd erinevate Pärnu ja Kuressaare kutsekoolidega, et rahuldada Eesti tuuleenergeetika sektori tööjõuvajadust. Välja töötatud lisastiimulid, kogukonna kaasamine ja töörühmade tegevus on loonud tugevama sideme erinevate osapoolte vahel ning viinud suurarendajate huvid ja kogukonna vajadused kooskõlla. Loodud tegutsemisraamistik võib edaspidi toimida mudelina ka mujal kogukondade ja omavalitsustega tehtava koostöö puhul, et luua suuremahulisemaid energiaprojekte, millest saavad kasu kõik.

Kliimakeskne haridus

Viimase õppevisiidi objektina külastasid Enercracy partnerid Pernova Hariduskeskust, mis on fenomenaalne näide kogukondlikust hariduskeskusest, mis rakendab ja katsetab uuenduslikke ehitus-, energia- ja infrastruktuurilahendusi. Hariduskeskus asub Pärnu linnas tihedalt asustatud linnaosas, mistõttu on hariduskeskuse ümber välja arendatud haljasala ümbruskonna elanike jaoks ka sagedasti kasutatavaks pargialaks. Mitmed territooriumil asuvad pingid on varustatud laadimisjaamadega, mis kasutavad ainult katustelt saadavat päikeseenergiat. Hiljuti valmis hariduskeskuses välisõppeklass, mille ventilatsioon toimub täielikult selle katusel asuvate horisontaalsete tuuleturbiinide abil. Suhtlusest hariduskeskuse esindajatega selgus, et kuigi nime poolest esindavad nad hariduskeskust, siis tegelikult näevad nad oma rolli palju laiemalt – kõige uuemate energiatehnoloogiate katsetamisplatsina.

Enercracy projekti konsortsium kuulamas Pernova Smart Parki esitlust (foto: Kirils Gončarovs)

 

Kokkuvõte: suurepärane eeskuju järgijatele!

Õppevisiidi ajal koorus selgelt välja külastatud uuenduslike objektide ühine joon. Eestvedajad rõhutasid igal sammul soovi olla eeskujuks ja saavutada oma tegevusega kogukonna jaoks suuremat kasu. Seega on kogukonnakeskse puhtamale energiale ülemineku soodustamisel oluline luua kõik tingimused elanike osalemiseks ja vastutustunne ümbritsevate inimeste suhtes. Julgustame kõiki jagama oma lugusid ja näiteid algatustest ning inimestest, kes aktiivselt ja pühendunult edendavad üleminekut puhtamale energiale kohalikul tasandil!

 

Augusti lõpus kogunes esimest korda Tori töögrupp

Enercray projekti käigus valmib terviklik ja mitmekesine kataloog meetmetest, mida kohalikud omavalitsused saavad oma energia- ja kliimakavadesse lisada või kasutada nende kavade koostamisel. Sellesse koostatavasse kataloogi sisendi ja tagasiside andmiseks moodustatakse iga projektis osaleva riigi poolt riiklikud töögrupid, kus eelduslikult osalevad erinevate sektorite esindajad ehk ettevõtjad, kogukonnad, omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused, riigiasutused ning valdkondlikud (tuule- ja päikese) eksperdid.

Eesti ehk projekti pilootomavalitsuse Tori töögrupis on praegu esindatud erinevad omavalitsused (Lääne-Harju, Saku, Tori), Pärnumaa Arenduskeskus, Kliimaministeerium, Tartu Regiooni Energiaagentuur, Enefit Green ning kohalikud ettevõtjad. Töögrupi koosseis ei ole veel täielik, st see muutub ajas. 26. augustil toimus veebi teel esimene Tori töögrupi kohtumine, mil osaleda saanud töögrupi liikmed said omavahel tuttavaks ja tehti esmalt värsketele liikmetele ülevaade Enercracy projektist ning Tori valla ootustest ja rollist. Samuti tutvustati töögrupile nende rolli ja tegevusi järgnevatel aastatel. Töögrupi järgmine kohtumine toimub eeldatavalt oktoobri lõpus.

 

Septembris toimub esimene projekti Enercracy veebiseminar (inglise keeles)

Rahvusvahelise projekti Enercracy raames toimub 19. septembril esimene veebiseminar „Inspiration Station: Enabling Prosumerism and Energy Communities through Solar and Wind Technologies". Seminaril saab kuulda lugusid ja reaalseid erinevatest riikidest energiakogukonna loomise, tuule- või päikeseenergia projektide elluviimise kohta. Ürituse kohta loe lähemalt siit: https://interreg-baltic.eu/event/inspiration-station-enabling-prosumerism-and-enercy-communities-through-energy-and-wind-technologies

Registreerimine: https://forms.office.com/pages/responsepage.aspx?id=Bzh5IFRvqkSrazr8DgsfvLCDqOKN5HJPq2YVjfguKzZUN0VPSzVEUFE1MVRUT000WEc5WkxBNlU2Si4u&route=shorturl

Tähelepanu! Veebinar on ingliskeelne.

 

Toimus esimene inspireeriv veebiseminar

19. septembril toimus projekti Enercracy raames esimene ingliskeelne veebiseminar "Inspiration Station: Enabling Prosumerism and Energy Communities through Solar and Wind Technologies".

Seminar algas Interregi projekti „Climate-4-CAST" tutvustamisega, mille eesmärk on luua kohalikele omavalitsustele tööriist kliimateadlike eelarvete planeerimiseks, kliimaneutraalsuse meetmete tegevuskavade modelleerimiseks ning kliimaeesmärkide täitmise jälgimiseks.

Seejärel tutvustati inspireerivaid näiteid eri riikidest:

Jūrmala vee-ettevõtte juhatuse liige Martins Strazds rääkis elektritarbimisest ja selle optimeerimisest oma ettevõtte baasil. Alates 2024. aastast töötab Jūrmala reoveekäitlusjaamas 2,1 MW päikesepark, mis katab 60% jaama elektrivajadusest ning aitab oluliselt vähendada CO₂ heidet. Kogu toodetud elektrit siiski ära ei kasutata, mistõttu osa müüakse võrku. Võrku müüdava elektri vähendamiseks otsitakse lahendusi näiteks paindliku pumpamise ja töötlemise, elektriveokite laadimissõlmede, biomassi kuivatamise taastuvkütusteks ning reoveesette kuivatamise kaudu päikeseenergia tiputootmise ajal. Salvestusvõimalusi praegu pole, kuna EL-i fondidest akude ostu ei toetata. Ettevõte on kaalunud 7–10 MW salvestusvõimekuse rajamist, kuid see eeldaks investeeringut oma eelarvest.

Foto: Päikeseenergiajaam Sloka reoveepuhasti territooriumil, allikas: https://www.jurmala.lv/lv/jaunums/jurmalas-udens-strada-ka-klimatvieda-udenssaimnieciba

Setomaal Obinitsas tegutseva energiaühistu „Oma Elekter" tegevusi tutvustas Martin Kikas. Ühistu loodi 2024. aasta oktoobris ning selles on 15 aktiivset liiget. Enne asutamist toimus hulk kohtumisi, kus pandi paika visioon ja tegevusplaan. Peamisteks eesmärkideks on Kagu-Eesti energiasõltumatuse ja energiajulgeoleku suurendamine, liikmete ökoloogilise jalajälje ja energiakulude vähendamine ning taastuvallikatest soojuse ja elektri tootmine. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks on osalemine StartSun projektis, mille raames rajatakse kuni 50 kW päikesejaam kohaliku külmhoone katusele. Paigaldaja on leitud ning jaam peaks valmima 2025. aasta oktoobri lõpuks. Omafinantseering kaetakse liikmemaksudest. Tulevikus rahastatakse uusi projekte elektrimüügituludest – juba on kavas järgmine päikesejaam põllumajandustoodete töötlemiskeskuse energiavajaduse katmiseks. Lisaks plaanitakse kogukonnakampaaniat, et kaasata uusi liikmeid.

Rootsis Stenbergi elamuühistu tegutseb energiakogukonna ja kahesuunalise elektriautode laadimise (V2X) katselaborina. Ühistu koosneb kaheksast perest ja kuuest majast. Neil on neli päikeseparki, soojuspump, veereservuaarid, neli statsionaarset akut, viis kahesuunalist laadijat ning kaheksa Volkswageni ID-mudelit. V2X tehnoloogia võimaldab elektrit liigutada mõlemas suunas – auto akusse (laadimine) või akust majapidamisse (V2H) ja võrku (V2G). Nii saab madala elektrihinna ajal akusid laadida ning kallima elektri puhul kasutada salvestatud energiat või toetada võrgu tasakaalu. Rootsis on plaanis 200 V2X pilootprojekti ning praeguseks on paigaldatud juba 15 kahesuunalist laadijat.

Foto: Stenbergi elamuühistu, allikas: https://www.volkswagen-newsroom.com/en/images/detail/stenberg-housing-estate-in-hudiksvall-sweden-80506

Viimane ettekanne erines teistest: Juha Niemi tutvustas mittetulundusühingu Ida-Uusimaa ja Porvoonjoki vee- ja õhukaitseühing tegevust. Ühingusse kuulub 11 omavalitsust ja 16 organisatsiooni hõlmates seitset jõge nende valgaladega. Ettekandes keskenduti Mustijoki jõele, mille seisundit mõjutavad hüdroelektrijaamad, tamm ja heitvesi Mäntsäläst. Jõgi, mis varem oli lõheliste elupaik, muutus 1965. aastal Brasase paisu rajamise järel. Tänaseks on jõe ökoloogiline seisund kehv, kuid käimas on taastamistööd – nii elurikkuse suurendamiseks kui ka vaba aja veetmise võimaluste parandamiseks (nt ujumine, kalapüük). Rõhutati kohalike kogukondade, maaomanike ja omavalitsuste rolli, sest ainult koostöös on võimalik tasakaalustada looduskaitse ja inimtegevuse vajadusi. Olulisel kohal on põllumajanduse ja metsanduse panus toitainete koormuse vähendamisel ning koolide kaasamine keskkonnahariduse kaudu.

Järgmine veebiseminar toimub eelduslikult jaanuaris 2026!

 

Enercracy projekti teine kohtumine Rootsi merepealinnas Karlskronas: fookuses energiaalgatused ja kogukonna roll energiaüleminekus

22.-23. oktoobril said kokku projekti Enercracy partnerid Eestist, Lätist, Poolast, Rootsist ja Soomest Lõuna-Rootsis Blekinge saarestikus asuvas Karlskronas. Kohtumise korraldas Lõuna-Rootsi Energiaagentuur ja Karlskrona vald ning see keskendus teadmiste vahetusele, inspireerivatele näidetele ja koostöö tugevdamisele.

Projektipartnereid oli esimesel päeval tervitama tulnud Karlksrona vallast Marcus Fredriksson, kes tegi omavalitsust tutvustava ettekande. Karlskrona on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ja on tuntud muuhulgas oma rikkaliku merendusajaloo ja hästi säilinud barokkarhitektuuri poolest. Tulenevalt oma asukohast on peamisteks märksõnadeks julgeolek, looduskeskkond ja energiaüleminek ning kõikides tegevustes peab tasakaalu leidmiseks nendega arvestama.

Ettekanne Karlskrona vallast. Foto: Kärt Linder

Ettekandele järgnes töötuba, kus kõik osalejad töötasid rühmades kolme säästva arengu keskse teema ümber: energiakogukonnad, transport ja kliimamuutustega kohanemine. Esile tõstetud võimaluste hulka kuulusid suurem kohalik vastupanuvõime, uued ärimudelid ja energiakogukondade kaudu tekkiv sotsiaalne kasu. Samal ajal tehti kindlaks sellised väljakutsed nagu regulatsioonid, rahastamine ja tehniline keerukus. Osalejad nõustusid, et järgmise sammu astumiseks on üliolulised pilootprojektid, hariduslikud algatused ja laiaulatuslik koostöö.

Grupitöö ja arutelu. Foto: Inga Kreicmane

Päeva esimeses pooles toimus ka kogemuste ja arusaamade vahetamine käimasoleva projektitöö kohta. Zemgale Regionaalse Energiaagentuuri direktor Inga Kreicmane jagas edusamme energia- ja kliimakavade meetmete näidiskataloogi väljatöötamisel, riiklike töörühmade rolli ning eelseisvaid veebiseminare kliimaneutraalsuse heade tavade ja lahenduste jagamiseks. Green Net Finlandi projektijuht Evilina Lufti tõi esile jõupingutusi sihtrühmade kaasamiseks energia- ja kliimakavade väljatöötamisse, keskendudes riiklike töörühmade kohtumistele ja kogukonna kaasamise ürituste planeerimisele. Rzeszówi piirkondliku arenguagentuuri projektijuht Aleksandra Hendzel andis ülevaate kommunikatsioonist ja teavitustegevusest, käsitledes levitamisstrateegiaid, mõju hindamise meetodeid ja tõhusa koostöö vahendeid. Need ettekanded illustreerisid projekti raames tehtava koostöö ja õppimise ulatust.

Pärast lõunat õppis meeskond põhitõdesid vägivallatu suhtlemise (NVC, Nonviolent Communication) kohta, mis on avatud ja konstruktiivse dialoogi loomise vahend. Harjutades, kuidas väljendada tundeid ja vajadusi ning sõnastada selgeid palveid, said osalejad uusi teadmisi koostöö tugevdamiseks ja konfliktide ennetamiseks. Metoodika põhineb mõistmise ja empaatia edendamisel, mis on ka rahvusvahelistes koostööprojektides oluline.

Esimene töine päev lõppes giidi poolt juhendatud jalutuskäiguga Karlskronas, mille ajal said osalejad teada linna maailmapärandi staatusest ja selle tähtsusest Rootsi kaitseajaloos, pakkudes täiendavat vaatenurka asukoha rollile innovatsioonis ja koostöös.

Karlskrona peaväljak. Foto: Kärt Linder

Teisel päeval toimus õppekäik lähipiirkonda, mis näitas, kuidas erinevate osapoolte vaheline koostöö saab kiirendada energiaüleminekut.

Päeva algas Karlskrona päikeseelektrijaama külastamisega, mis on rajatud enam kui 50 aastat tagasi suletud prügila peale. Maa kuulub valla omandisse ja kuna see on tugevalt saastunud ohtlike ainetega (nt on sinna maetud ekavhõbedat sisaldavad jäätmed), siis on seal igasugune pinnast muutev ja rikkuv ehitustegevus võimatu. Lisaks on pind ebastabiilne ja liikuv. 2018. aasta lõpus alustas kohalik Affärsverken (elektriettevõte) päikeseelektrijaama rajamisega, milleks töötati välja spetsiaalne ehk asukohta sobiv päikesepaneelide paigaldusmeetod, sest teisiti poleks olnud võimalik seda ala taastuvenergia tootmiseks kasutada. Päikeseelektrijaam on loodud energiaühistuna, kus on üle 400 liikme esindades nii kohalikke ettevõtteid, elamuühistuid kui ka eraisikuid.

Karlskrona päikeseelektrijaam suletud prügilal. Foto: Kärt Linder

Ühistegevusest tutvustati ka näitena Blekinge Vindkrafti Ramdala projekti, mille puhul on asutatud piirkonna elanike poolt oma kogukonna hüvanguks tuuleenergia ühistu. Nähtud projekt koosnes 2010. aastal püstitatud neljast tuulikust, mis on kõik võrku ühendatud eraldiseisvalt. Kuna need tuulikud on püsitatud üle kümne aasta tagasi, oli nende torni kõrgus vaid 98 m ja tipu kõrgus 139 m.

Ramdala tuulikud. Foto: Kärt Linder

Päeva teises pooles külastati Mörrumis asuvat Södra metsaühistu tselluloositehast, kus anti ülevaade tehase tegevusest (tehase tootmisvõimsus on 470 000 tonni aastas) ja erinevatest koostööprojektidest. Näiteks umbes 93% Karlshamni linna kaugküttest tarnib just see Södra tehas. See algatus on suurepärane näide tööstuslikust sümbioosist ja sellest, kuidas tööstusettevõtted saavad kaasa aidata energiasüsteemide süsinikdioksiidiheitmete vähendamisele. Mörrumi tehases on kaks toomisliini, kus üks liin toodab laia valikut esmaklassilist pabermassi ja teine toodab lahustuvat tselluloosi tekstiilide jms tarbeks (The OnceMore®️ protsess). Tehase tegevus aitab ka otseselt kaasa biomajanduse tugevdamisele tootes materjale kõrge lisandväärtusega biopõhiste toodete edasiarendamiseks. Lisaks saab tehas oma vee lähedal asuvast jõest ja töötleb selle kvaliteetseks joogiveeks omatarbeks, aga pakkudes seda ka piirkonnas asuvatele ettevõtetele. Koostööst saab näiteid tuua veelgi. Nimelt kasutab selle tehase ülejäävat soojust lähedalasuv Elleholms Tomatodling AB, mille puhul on tegemist Rootsi suuruselt teise tomatikasvandusega.

Tehase ekskursioon viis osalejad kõrgustesse. Foto: Emil Lind

Tagasiteel Karlskronasse tutvustati Karlshamni vallas Hällaryd linnas elluviidud energiaühistu projekti näitamaks, kuidas väike maapiirkond saab organiseeruda arendamaks välja säästlik kaugküte. Linna seitset munitsipaalhoonet (sh nt kool, vanadekodu) kütab 40 puuraugust ja maasoojuspumpadest koosnev süsteem, millele on lisatud päikeseenergia ja soojustagastusega ventilatsioon. Need meetmed aitasid vähendada energiatarbimist 70% näidates, et säästliku küttesüsteemi luues saab vähendada samal ajal oma tegevuskulusid.

Tegemist oli erinevate algatustega, millel on positiivne mõju nii elanikele kui ka keskkonnale. Kokkuvõttes kinnitas kohtumine, et tehnilisi edusamme energia valdkonnas saab kiirendada kogukonna kaasamise, pikaajalise planeerimise ja ühise tegutsemise kaudu. See on oluline sõnum kõigile, kes tegelevad kliima- ja energiapoliitika kujundamisega.