Hariduse tugiteenused

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis koos teiste omaealiste õpilastega.

Õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, pakub kool üldist tuge, s.o individuaalset lisajuhendamist, tugispetsialistide teenust, õpiabitunde individuaalselt või rühmas.

Kool võib rakendada järgmisi meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni (Rajaleidja) soovitust:

  • tugispetsialisti teenus, sh psühholoogiline, sotsiaalpedagoogiline ja eripedagoogiline;
  • nõustamine, tunnid abiõpetaja juhendamisel jms;
  • individuaalse õppekava rakendamine;
  • pikapäevarühma töös osalemine;
  • vanema nõusolekul õpilase üleviimine õppe paremaks korraldamiseks väikeklassi/eriklassi.

Kui kooli tagatud üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, võib rakendada tõhustatud tuge või erituge. Tõhustatud ja eritoe vajadust hindab kooliväline nõustamismeeskond, mis tegutseb igas maakonnas Rajaleidja keskuses.

 

Tõhustatud tuge rakendatakse õpilasele, kes oma püsiva õpiraskuse, psüühika- ja käitumishäire või muu terviseseisundi või puude tõttu vajab vähemalt üht järgmistest teenustest:

  1. pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset õppekava ühes, mitmes või kõikides ainetes;
  2. pidevat tugispetsialistide teenust ja osaajaga õpet individuaalselt või rühmas;
  3. pidevat tugispetsialistide teenust ja individuaalset tuge klassis toimuva õppetöö ajal;
  4. õpet eriklassis.

Erituge rakendatakse õpilasele, kes tulenevalt tema raskest ja püsivast psüühikahäirest, intellekti- või meelepuudest või liitpuudest vajab:

  1. puudespetsiifilist õppekorraldust, -keskkonda, -metoodikat, -vahendeid ning õppes osalemiseks pidevat tugispetsialistide teenust lõimituna sotsiaal- või tervishoiuteenustega või mõlemaga;
  2. osaajaga õpet individuaalselt või rühmas või pidevat individuaalset tuge klassis või õpet eriklassis.

Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu.

 

Rajaleidja  https://rajaleidja.ee/

Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, mis pakub tasuta õppenõustamist lapsi haridusteel toetavatele täiskasvanutele – vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jt.

Kui lapsel on mure õppimise või käitumisega, tuleks esmalt pöörduda oma lasteaia või kooli õpetajate ja tugispetsialistide poole. Nemad on esmased spetsialistid, kes toetavad, suunavad ja nõustavad last. Rajaleidjasse võiks pöörduda, kui lapse probleemiga on lasteaias või koolis juba tegeletud, kuid vajatakse edasisi nõuandeid, haldusotsust hariduskorralduslikeks muudatusteks, erapooletut hinnangut.

Rajaleidjasse pöörduja võib olla lapsevanem, õpetaja, tugispetsialist, direktor, kohaliku omavalitsuse töötaja või vajadusel ka laps ise.

 

Tori valla koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides on õpilase toetamiseks loodud toimivad tugisüsteemid. Tugisüsteemi ülesanne on püüda ennetada õpi- ja käitumisprobleeme ning võimalikult vara välja selgitada, millist tuge õpilane vajab ning abistada last just talle sobiva tugimeetme abil. Õpilaste toetamise tagab kooli ja kodu tihe ning järjepidev koostöö.

Tori valla üldhariduskoolides ja lasteaedades on tagatud juurdepääs erivajadustega õpilastele ja lastele.

Täpsema info haridusasutuse tugimeetmetest ja nende rakendamisest leiate kooli või lasteaia kodulehelt.

 

Õpilasi ja lapsi toetava tugimeeskonna liikmed

HEV õppe koordinaator

HEV koordinaatori ülesandeks on hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerimine. Tugisüsteemi koostöö koordineerimine koolis ja väljaspool kooli.

Eripedagoog

Eripedagoogi töö eesmärgiks koolis on hariduslike erivajadustega õpilaste arengutaseme väljaselgitamine ja nende õpilaste õppe ning arengu toetamine.

Sotsiaalpedagoog

Sotsiaalpedagoog on vahendajaks ja suhtekorraldajaks kooli, kodu ja õpilase vahel. Ta on usaldusisik, kellega võib turvaliselt rääkida ka asjadest, mida vahel koolis või kodus rääkida ei taheta. Olgu see siis seotud õpilase enda või oma koolikaaslasega, õpetaja või lapsevanemaga.

Logopeed

Õppimine on tihedalt seotud kõnega. Logopeedilise töö eesmargiks koolis on abistada lapsi, kellel tekivad õpiraskused, mis tulenevad suulise- ja kirjaliku kõne arengu probleemidest. Logopeedi ülesandeks on vähendada ja ületada kõnelise arengu puudeid. Oluline on järjekindel töö ja koostöö nii õpetajate kui lastevanematega. Töö toimub individuaalselt või väikestes rühmades.

Psühholoog

Koolipsühholoog nõustab lapsevanemaid ja vajadusel õpetajaid, selgitades neile lapse õppimist ja käitumist mõjutavaid tegureid ning abistades uute kasvatusvõtete ja lahenduste leidmisel lapse normaalse isiksusliku arengu toetamisel ning oma igapäevaelu ja kohustustega toimetulemisel.

Koostöövõrgustik

  • Koolisisene koostöö. Koostööks kasutatakse mitmeid tasandeid: klassijuhataja, õpetajad, tugispetsialistid, juhtkond, õppenõukogu, õpilasesindus, hoolekogu jm.
  • Kooli ja vanemate vaheline koostöö. Arenguvestlused, nõustamine, klassikoosolekud, vestlusringid jms
  • Kooliväline koostöö. Erialaspetsialistid, nõustamiskomisjon, valla lastekaitse, valla haridus- ja kultuuriosakond, noorsoopolitsei, vaimse tervise keskus jms.