Projekt Enercracy
Projekti nimi: Enercracy
Projekti lühikirjeldus ja eesmärk: Projekti eesmärk on suurendada teadmisi, oskusi ja usaldust omavalitsustes, ettevõtetes ja elanike seas, et kiirendada rohepööret ning saavutada energianeutraalsus kohalikul tasandil. Projekt edendab rahvusvahelist koostööd ja õppimist energiaplaneerimises, toetab energiakogukondade ja prosumerite teket ning pakub koolitusprogramme, mis aitavad omavalitsustel ja kogukondadel paremini mõista ja rakendada taastuvenergia lahendusi. Projekti käigus uuendatakse olemasolevaid energia- ja kliimakavasid (Tori vald) ja luuakse neile, kel need puuduvad.
Projekti partnerid: Tartu Regiooni Energiaagentuur (TREA) (LP) (EE), Green Net Finland (FIN), Zemgale Region Energy Agency (ZREA) (LV), Rzeszow Regional Development Agency (RRDA) (PL), Energy Agency Southern Sweden (ESS) (SE), Dobele County Municipality (LV), Karlskrona Municipality (SE), Tori Vallavalitsus (EE)
Projekti rahastamine: Interreg Baltic Sea Region programme 2021-2027
Projekti kogumaksumus: 1 591 594 eurot, sh toetus 1 273 275 eurot. Tori Vallavalitsuse eelarve 113 782 eurot, sh toetus 91 025 eurot.
Projekti elluviimise aeg: 1.3.2025-28.2.2028
Projekti kontaktisik Tori Vallavalitsuses: keskkonnanõunik Kärt Linder (kart.linder@torivald.ee)
Enercracy projekt käivitus edukalt Pärnus
15.-16. aprillil 2025 kogunesid kaheksa Enercracy partnerorganisatsiooni (sh Tori Vallavalitsuse) esindajad Pärnus toimuvale projekti avakoosolekule. Üritusel osalesid ka Interreg BSRi seirekomitee ja programmi ühissekretariaadi esindajad, eesmärgiks tutvuda konsortsiumiga ning anda ülevaade eduka projekti elluviimise ja aruandluse nõuetest.
Enercracy projektipartnerite grupipilt © Foto: Kirils Gončarovs
Kohtumine algas Tartu Regiooni Energiaagentuuri direktori Martin Kikase tervitussõnadega. Ta rõhutas riikidevahelise koostöö kriitilist rolli ja energiasüsteemide demokratiseerimise tähtsust. Enercracy partnereid tervitas ka Interreg BSRi seirekomitee esindaja Eestis Margarita Golovko, kes rõhutas koostööprojektide olulisust ning väljendas heameelt, et projekti juhtpartneriks on Eesti organisatsioon.
Tervituskõnedele järgnes põhjalik arutelu projekti aruandluse üle. Marina Kisljak ja Lukasz Korpal ühissekretariaadist andsid täieliku ülevaate nii projekti tegevus- kui ka finantsaruandluse põhinõuetest ja reeglitest. Lisaks lepiti partnerite vahel kokku Enercracy projekti igapäevased siseprotseduurid, et tagada partnerite sujuv koostöö.
Avakoosoleku järgnevate tundide jooksul käsitleti iga tööpaketi (edaspidi WP) üksikasju. Inga Kreicmane, Zemgale Regiooni Energiaagentuuri direktor ja WP1 juht, algatas arutelu energia- ja kliimakavade meetmete näidiskataloogi väljatöötamisega seotud tegevuste üle. Selle kataloogi eesmärk on hõlbustada prosumerismi, energiakogukondade ja taastuvenergia arendamist kohalikul tasandil. Ühiselt leiti, et väga oluline on luua selged lähenemised eri sidusrühmade jaoks, ning korraldati ajurünnak võimalike meetmete esialgse loetelu koostamiseks.
Tööpaketi 1 tegevuste tutvustus Inga Kreicmane poolt © Foto: Kirils Gončarovs
Seejärel tutvustas Evilina Lufti, Green Net Finlandi projektijuht, WP2 tegevusi. Arutelu keskendus viie omavalitsuse eelseisvale energia- ja kliimakavade väljatöötamisele ja ajakohastamisele, juhindudes ettenähtud mudelkataloogist. Projekti konsortsium tutvus konkreetsete omavalitsustega, kus mudelkataloogi piloteeritakse, ja üheskoos avaldati heakskiitu seoses nende viie omavalitsuse märkimisväärse kogurahvastikuga, ligikaudu 352 000 elanikuga, keda Enercracy tegevus mõjutab.
Viimasel sessioonil keskenduti WP3 tegevustele, mida juhtis Jakub Karp, projektide peaspetsialist Rzeszówi Regionaalarengu Agentuurist. Keskenduti projekti tulemuste ja tegevuste levitamise plaani kujundamisele ja sidusrühmadega parema suhtlemise võimaluste kindlaksmääramisele, et tagada projekti tulemuste edukas teavitamine laiemale ringile. Konsortsium arutas partnerite esialgset panust olemasolevatesse levitamis- ja teabevahetustegevustesse ning tunnistas vajadust laiendada olemasolevaid võrgustikke ja leida uusi võimalusi erinevate sidusrühmadega suhtlemiseks. Avakoosolek lõppes väikeste rühmade töötubadega, kus arutati iga tööpaketiga seotud põhiküsimusi.
Rühmatöö © Foto: Kirils Gončarovs
Teisel päeval tegi projektikonsortsium oma esimese õppevisiidi Pärnumaal, et tutvuda Tori valla tegevustega ning Pärnu maakonnas tehtavate jõupingutustega energia üleminekul. 16. aprillil toimunud esimesest õppevisiidist saadud väärtuslikke teadmisi käsitletakse aga järgmises artiklis.
Esimene õppevisiit: Tori vald ja Pärnumaa
16. aprillil 2025 oli Enercracy projekti partneritel võimalus näha kohalikku energia üleminekut praktikas, külastades Tori valda ja Pärnumaad. Visiidi käigus nägid osalejad nii suuri ja kui väiksemaid tegevusi: alates kohalikest bioloogilise mitmekesisuse projektidest kuni Läänemere suurima hübriidpargini (kombineeritud tuule- ja päikeseenergia), mis võib varustada rohkem kui 200 tuhandet majapidamist. 12,5 tuhande elanikuga ja valdavalt Pärnu eeslinna piirkonnas asuva omavalitsusena on Tori vald väga heaks näiteks, kuidas väikesed omavalitsused saavad tegeleda tulemuslikult kliimakohanemise, taastuvenergia arenduste ja loodushoiu küsimustega.
Tori vald tegevuses
Külastust alustati Tori valla suurima ja ainukese linna – Sindi hiljuti renoveeritud seltsimajas, mille energiatõhusust on oluliselt parandatud ja kuhu on paigaldatud päikesepaneelid. Kuna paljud valla hooned on muinsuskaitse all, püüab vald aktiivselt parandada energiatõhusust, säilitades samal ajal arhitektuurilised omadused. Heaks näiteks on Sindi linnas Pärnu mnt 51 puidust korterelamu renoveerimine, mille tulemusena paranes hoone energiamärgis H-lt B-le ja mille eest tunnustati valda kui pärandit väärtustavat kohalikku omavalitsust. Sarnaselt töötab Tori vald praegu Sindi raekoja renoveerimise suunal. Tori vald püüab leida keskteed pärandi säilitamise ja taastuvenergia ning energiatõhususe arendamise vahel.
Enercracy projekti konsortsium arutab Sindi seltsimaja renoveerimistöid (foto: Kirils Gončarovs)
Väljaspool kultuuripärandi säilitamise valdkonda tegutseb Tori vald paljudes erinevates energiatõhususe parandamise valdkondades. Paljud munitsipaalhooned, sealhulgas lasteaiad, koolid ja sotsiaaltöökeskused, on renoveeritud ja neile on paigaldatud päikesepaneelid. Kasvava omavalitsusena on loodud täiendavad võimalused uute munitsipaalhoonete arendamiseks, kus kliimakindlus, kliimamuutustega kohanemine ja kliimamõjude leevendamine on veelgi tugevamalt luubi all. Sarnast lähenemist kasutab vald ka uute hoonete projekteerimisel. See ei piirdu siiski ainult hoonetega – Tori vald jälgib aktiivselt oma energiatarbimise erinevaid aspekte. Näiteks vähendas vald aastatel 2019-2024 tänavavalgustuse energiatarbimist 292,14 MWh (35,80%) võrra tänu valgustussüsteemide uuendamisele ja selle kasutamise pidevale jälgimisele.
Lisaks on valla praegused eesmärgid suunatud elanike aktiivsele kaasamisele keskkonnakaitsesse. Vald on korraldanud kohalikele elanikele suunatud kogukonnakoolitusi bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, looduspõhiste lahenduste ja kodumajapidamiste tasandil keskkonnasõbralike võtete teemal, et suurendada kohalike elanike teadlikkust. Vallas on rajatud bioloogiliselt mitmekesiseid lilleniite kaasates kohalikku kogukonda. Bioloogilise mitmekesisuse parandamise töö kulminatsiooniks oli Pärnu jõel lammutatud Sindi paisu veeala ümberkujundamine sporditaristuks koos integreeritud looduspõhiste lahendustega.
Koostöö parema tuleviku nimel
Pärast Sindi seltsimaja külastamist suundus Enercracy projekti konsortsium põhja poole naaberomavalitsusse Põhja-Pärnumaale Sopi-Tootsi tuuleparki, et tutvuda Baltimaade suurima hübriidpargiga. Park toodab hinnanguliselt 750 GWh rohelist energiat aastas. Enefit Green juhatuse liige ja tegevjuht Innar Kaasik kirjeldas oma ettekandes hübriidpargi arendamise viise ja sellega seotud kogukonna kaasamist.
Enercracy projektipartnerid külastamas Enefit Green tuuleparki (foto: Kirils Gončarovs)
Selleks, et kohalik kogukond saaks märkimisväärsest energiaprojektist otseselt kasu, loodi kogukonnahüvede süsteem, et hõlbustada kavandatud lahenduste aktsepteerimist kogukonna poolt. Näiteks praegu ehitatakse uut kohalikku teed läbi hübriidpargi, et lühendada kohalike elanike teekonda Tallinna suunas üle kümne kilomeetri. Lisaks saavad nii kõik tuulikutest kahe kilomeetri raadiuses asuvate elamute omanikud kui ka vald lisatasu. Praeguseks on välja töötatud võimalus otseühenduseks kohalike energiatarbijatega, et edendada kohalikku ettevõtlust. Enefit Green teeb ka koostööd erinevate Pärnu ja Kuressaare kutsekoolidega, et rahuldada Eesti tuuleenergeetika sektori tööjõuvajadust. Välja töötatud lisastiimulid, kogukonna kaasamine ja töörühmade tegevus on loonud tugevama sideme erinevate osapoolte vahel ning viinud suurarendajate huvid ja kogukonna vajadused kooskõlla. Loodud tegutsemisraamistik võib edaspidi toimida mudelina ka mujal kogukondade ja omavalitsustega tehtava koostöö puhul, et luua suuremahulisemaid energiaprojekte, millest saavad kasu kõik.
Kliimakeskne haridus
Viimase õppevisiidi objektina külastasid Enercracy partnerid Pernova Hariduskeskust, mis on fenomenaalne näide kogukondlikust hariduskeskusest, mis rakendab ja katsetab uuenduslikke ehitus-, energia- ja infrastruktuurilahendusi. Hariduskeskus asub Pärnu linnas tihedalt asustatud linnaosas, mistõttu on hariduskeskuse ümber välja arendatud haljasala ümbruskonna elanike jaoks ka sagedasti kasutatavaks pargialaks. Mitmed territooriumil asuvad pingid on varustatud laadimisjaamadega, mis kasutavad ainult katustelt saadavat päikeseenergiat. Hiljuti valmis hariduskeskuses välisõppeklass, mille ventilatsioon toimub täielikult selle katusel asuvate horisontaalsete tuuleturbiinide abil. Suhtlusest hariduskeskuse esindajatega selgus, et kuigi nime poolest esindavad nad hariduskeskust, siis tegelikult näevad nad oma rolli palju laiemalt – kõige uuemate energiatehnoloogiate katsetamisplatsina.
Enercracy projekti konsortsium kuulamas Pernova Smart Parki esitlust (foto: Kirils Gončarovs)
Kokkuvõte: suurepärane eeskuju järgijatele!
Õppevisiidi ajal koorus selgelt välja külastatud uuenduslike objektide ühine joon. Eestvedajad rõhutasid igal sammul soovi olla eeskujuks ja saavutada oma tegevusega kogukonna jaoks suuremat kasu. Seega on kogukonnakeskse puhtamale energiale ülemineku soodustamisel oluline luua kõik tingimused elanike osalemiseks ja vastutustunne ümbritsevate inimeste suhtes. Julgustame kõiki jagama oma lugusid ja näiteid algatustest ning inimestest, kes aktiivselt ja pühendunult edendavad üleminekut puhtamale energiale kohalikul tasandil!