Sügis on käes ja puud sügisrüüsse värvunud. Lehtede koristus on igasügisene kohustus nii vallale kui ka erakinnistu omanikele. Siinkohal meenutan, et vastavalt Tori valla heakorraeeskirjale on tiheasustuses kinnistuomaniku kohustus hooldada kinnistu ja sõidutee vahelist ala. Eriti oluline on hoida lehtedest puhtana kraavid, et vältida võimalikke ummistusi.

Mida lehtedega teha?

• Kompostida – keskkonnasõbralik viis;
• multšida – keskkonnasõbralik ja soodsam viis kui lehtede kokkukogumine ja utiliseerimine;
• kogumine kottidesse – kottides lehed saab viia Paikre prügila kompostimisplatsile. Alates 1. detsembrist algab vallas uus korraldatud jäätmevedu, mille raames saab anda jäätmevedajale üle erinevaid jäätmeid, sh ka aia- ja haljastusjäätmeid. Kindlasti ei tohi kokku kogutud aiajäätmeid viia metsa alla, kuna need võivad sisaldada kahjureid ja invasiivsete võõrliikide seemneid.

Miks ja kas peab lehti koristama?

Lehekoristusega ei tasu kiirustada, sest nii võib see näida lõputu tööna, enamik lehti langeb maha siis, kui tulevad öökülmad. Koduaias võib jätta lehed ka koristamata, seda nii kulude kokkuhoiu kui ka keskkonnasäästlikust silmas pidades. Kuna lehed on orgaaniline väetis, jõuavad kõdunemise kaudu toitained tagasi mulda ja ringlusesse. Avalikes parkides toimub meil siiski igapäevane lehekoristus, kuna see kodanike eetiline eelistus. Kuna me ei saa lähtuda vaid ilumeelest, siis proovime osas Sindi parkides lehti vähem koristada, et tulla loodusele vastu ja pakkuda lehtedes võimalust pisiloomadel, putukatel ja siilidel talvituda.

Lehti peab koristama, kui aias on probleeme invasiivsete võõrliikidega nagu näiteks hispaania teetigu. Kui suvel märkasid, et mõne puu lehed olid kahjuritest räsitud, siis ka selliste puude lehed võiks kokku riisuda (hobukastanid, saared). Samuti peab vaatama, et lehtede kiht ei muutuks liiga paksuks, sest suures hunnikus kõdunemine loob soodsa keskkonna haiguste tekkeks ja jätab kevadel maha laigulise muru.

Lehti ei tule koristada seal, kus nad otseselt ei sega ega uut probleemi ei põhjusta, need võib jätta loomulikku aineringlusesse. Tuleb mõelda keskkonnasäästlikult ja jätta elurikkuse toetamiseks mõnes paigas lehed riisumata. Puude ja hekkide alt lehti koristama ei pea, need võivad oodata kevadeni, kuna pakuvad elupaiku, on aiataimedele külmakaitseks kui ka annavad taimedele rammu. Aeglasemalt lagunevaid lehti (tammelehed) sobib kasutada näiteks põõsaste all multšina, talvel kaitsevad langenud lehed puujuuri külma eest.

 

Triin Sohlu, vallaaednik