Sauga piirkond

4.01.19

Sauga Avatud Noortekeskuse renoveerimine

Projektiga „Sauga Avatud Noortekeskuse juurdeehitus"  ehitati olemasolev ühekorruseline hoone ümber kahekorruseliseks. Ehitustööde käigus paigaldati sissepääsu juurde kaldtee ja majja invalift. 
Kokku on ümberehitatud hoones 699,0 m2 põrandapinda, millest Sauga Avatud Noortekeskuse kasutuses 576,8 m2. Noortekeskusega ühes hoones asub ka raamatukogu, mille kasutada on 122,2 m2. 
Hoone hea asukoht Via Baltica ääres nõuab suurt tähelepanu hoone fassaadide kujunduse, välisvalgustuse ja hoonet ümbritseva maastiku kujundamise osas. Maanteelt vaadates on hoone kavandatud kahe ülespoole suunatud noole kujulisena.

1. korrusele lisandus noortekeskuse olemasolevatele ruumidele (53,4 m2) 167 m2 põrandapinda: pesemisvõimalused; noortekeskuse ringiruum, tuulekoda, fuajee; inva-WC; invalift ja abiruumid, kontor. 

2. korrusel on: 120 inimest mahutav saal, esinejate garderoob, meedialabor, ansambliruum, pilliladu, nõupidamisruum, õppeköök, kontor ja wc-d. 

Ehitus algas 1. oktoobril 2009 ja kestis koos sisustustöödega kuni 2011. aasta märtsini.

 

Tammiste lasteaia ehitus

Sauga vald viis ellu Tammiste lasteaia ehitusprojekti, mille käigus ehitati 96-kohaline koolieelne lasteasutus. Lasteaia ehitust rahastati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kohalike avalike teenuste arendamise programmist. Ehituse käigus valmis lasteaiahoone, mille üldandmed on järgmised:

Hoone gabariidid

Hoone pikkus – 71,9 meetrit

Hoone laius – 30,0 meetrit

Hoone max kõrgus – 7.51 meetrit

Hoone min kõrgus – 4,0 meetrit

Tavarühmad 4tk - 96 last

Tavarühma saab vajadusel kohandada sõimerühmaks. Rühmaruumid planeeriti hoone ida-, kagu- ja lõunapoolsesse ossa. Ruumide planeerimisel on omaette ruumid igale rühmale, muusikasaal ja võimlemissaal. Iga rühm sai ka mänguväljaku. Lasteaia hoone ehitati ühekorruseline.

Ehitusalune pind - 1 731,9 m²

Krundi pind - 9 952,0 m²

Täisehitusprotsent - 17,4%

Kasulik pind - 1285,0 m²

Suletud brutopind - 1524,2 m²

Suletud netopind - 1350,9 m²

Hoone maht - 5556 m³

Tulepüsivusklass - TP-3

Parkimiskohti - 20

Hoone eluiga - 50 aastat

Hoone kütmine toimub maasoojuspumbaga. Ehitusehanke võitis AS Koger ja Partnerid koos AS Matekiga. Projekti eesmärgiks oli luua kaasaegne, mugav ning ökonoomne madala energiatarbega lasteaed.

 

Tammiste lasteaed alustas tööd 11. jaanuaril 2011.

 

Romantiline rannatee
 
LEADER-meetme raames rahastati Sauga vallas järgmisi tegevusi:
Romantilise Rannatee värav ja supluskohad Sauga vallas
Romantilise Rannatee värav (viit)
Romantilise Rannatee värava plats
Romantilise Rannatee 4 puhke- ja supluskoha rajamine 
 
Romantiline rannatee on teekond, mis viib rändaja mööda ligi 250 km pikkust rannajoont Varblast Iklani või Iklast Varblani, põigetega Kihnu saarele ja ka sisemaale, kus on märgid Läänemere endisest rannajoonest. Romantiline Rannatee ühendab endas teid ja radu, teenindusasutusi, kultuuri-, ajaloo- ning loodusväärtusi ja –sündmusi, mis jäävad Pärnumaa üheksa (Häädemeeste, Tahkuranna, Sauga, Audru, Tõstamaa, Koonga, Saarde, Varbla ja Kihnu) valla piiridesse. Sauga vallas Pulli külas paikneb üks Põhja-ja Ida-Euroopa tähtsamaid kiviajast pärinevaid arheoloogiamälestisi – Pulli asulakoht. See on tänini vanimaid keskmise kiviaja elupaiku Läänemere piirkonnas ja vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis. Muistis avastati geoloogide poolt 1967.aastal Pärnu jõe kaldalt Pulli küla maadel vana kruusaaugu uurimisel. Orgaanilisest ainesest tehtud radiosüsinikudateeringute järgi elati seal u 9000-8550 aastat eKr. Pulli asulakoht paikneb looduskaunis kohas Pärnu jõe kaldal, mis loob eeldused pakkuda asulakoha külastajatele lisateenuseid, näiteks puhke- ja suplusvõimalust. Projektiga kavandatavate tegevuste eesmärk on suurendada Romantilise Rannatee atraktiivsust ja pikendada külastaja piirkonnas viibimise aega. Selleks on kavas teha Pulli muistne asulakoht nähtavaks, rajades ajaloolisele vaatamisväärsusele viitamiseks Romantilise Rannatee värava, ning laiendades pakutavate teenuste valikut nelja puhke- ja supluskoha rajamisega looduskaunile Pärnu jõe kaldale.
Supluskohtadele paigaldati paadisillad ja riietumiskabiinid ja need kohad on:
Paadisild Uuemetsa elamurajooni puhkealale Pärnu jõe paremal kaldal;
Paadisild Markna talu kohas Pärnu jõe paremal kaldal;
Paadisild Kesa teel Pärnu jõe paremal kaldal;
Paadisild Pulli külas Pulli asula läheduses Pärnu jõe paremal kaldal.
Lisaks ehitati välja Künka tee pikendusele peatumisplats Pulli asula külastajatele.
Tolmuvaba katte sai Künka tee koos peatusplatsiga. 
Ehitati välja välisvalgustus kuni Pärnu jõeäärse kallasrajani. 
Paadimeestele, kes sõidavad elektrimootoritega Pärnu jõe selles piirkonnas rajati jõe vahetus lähedusse akude laadimispunkt. 
Paigaldamist vajab veel Romantilise rannatee viit, mis on tegemisel ja saab paigaldatud 2018. a esimeses pooles.
Toimetaja: TERJE VÕSUMETS