« Tagasi

Vald saab investeerida vaid avalikuks kasutuseks olevatesse teedesse

Maareformi on Eestis läbi viidud üle 25 aasta. Selle aja jooksul on olnud väga palju erinevaid visioone ja suundumisi. Kahjuks peab tagantjäreletarkusega tõdema, et on tehtud ka vigu. Eriti puudutab see juurdepääsuteid, see on mureks nii tihe- kui hajaasustuses. Kunagiste erastamiste käigus oli seisukoht, et aiandusühistute siseteid pole vallal vaja avalikku kasutusse võtta ja nii mõõdeti need kinnistute sisse. Tänaseks on paljudest suvilatest saanud ja saamas elamud ning seda protsessi ümber ei pööra. Nüüd oleme olukorras, kus elamutele puudub avalikult teelt juurdepääs. Olemasolevad tänavakoridorid on äärmiselt kitsad, teed kehvas seisukorras ja tänavavalgustus kas puudub või ei vasta kaasaja nõuetele. Lisaks on maaomanikel endil kohustus teed remontida ja hooldada. Aastaid tagasi oli seaduses võimalus omaniku ja valla vahel sõlmida tee avalikku kasutusse andmise lepingud, praegu pole see enam võimalik, kuna seaduseruum nii palju muutunud. Kuna vallal puudub teemaa avaliku kasutamise õigus, siis pole võimalik teha ka investeeringuid eramaale, seega ka teede remondiks ja tänavavalgustuse rajamiseks.

Tee avalikuks kasutuseks andmiseks on kolm võimalust

Juhul, kui tegu on mitme majapidamise juurde viiva teega, on eraomanikul, kes ei soovi ise teed hooldada ja remontida, tee avalikuks kasutamiseks andmiseks kolm võimalikku varianti.

Kinnistu võib jagada nii, et teemaa eraldatakse eraldi katastriüksuseks ja vallale antakse omand üle notari juures. See on pikk protsess, maa mõõtmine ja notaritehing on kulukad ja küllaltki ebamugavad. Osa maaüksuste puhul jääb tee mitte kinnistu servale, vaid kinnistu sisse, mis tekitab ka maakorralduslikult ebamõistlikke katastriüksuseid. Omandi üleandmisel peavad olema notari juures kohal kõik maaomanikud ning juhul, kui kinnistule on seatud hüpoteek, on tehingu tegemiseks vaja ka panga nõusolekut, mõnel juhul soovib pank lisaks kinnistu hindamisakti.

Teine võimalus tee avalikuks kasutamiseks andmiseks on isikliku kasutusõiguse seadmine. Vald ja omanik lepivad kokku, millises ulatuses on tee avalik, minnakse notari juurde ja isiklik kasutusõigus kantakse kinnistusraamatusse. Notarilepingu kohustuslikuks osaks on joonis. Kinnistusraamatu kanne jääb kinnistu omaniku vahetumisel püsima. Kannet on võimalik kustutada vaid vastastikusel kokkuleppel.

Kolmandaks võimaluseks tee avalikuks kasutamiseks andmisel on sundvalduse seadmine. See ei tähenda kellegi sundimist, vaid seda, et vastastikusel kokkuleppel saab vald tee avaliku kasutamise õiguse ja kohustub teed hooldama, samas jääb maa omanikule. Sundvaldus kantakse maa-ameti kitsenduste kaardile ja selle kaardirakenduse kaudu on info tee kasutuse kohta kõigile kättesaadav. See on kõige kiirem ja väiksema bürokraatiaga protsess. Rõhutan, et see on vastastikusel kokkuleppel toimuv menetlus.

Prioriteet on endiste suvilate piirkond Tammistes

Oleme võtnud prioriteediks tegeleda Tammiste küla suvilate piirkonnaga. Suuremate ja läbivate teede omanikud saavad või on juba saanud vallavalitsuselt ettepaneku läbi viia katastri jagamine ja teemaa võõrandamine vallale. Tingimuseks on, et vald korraldab oma kulu ja kirjadega maamõõtmise ja tasub notarilepingutega kaasnevad kulud, kuid maa antakse vallale tasuta. Väiksema koormusega teede omanikud saavad vallalt ettepaneku seada avalikule teele vastastikusel kokkuleppel sundvaldus.

Vallavalitsus soovib parandada teede ja tänavate kvaliteeti, rajada mustkatteid ja tänavavalgustust. Seda saame aga teha vaid avalikus kasutuses olevatel teedel ja tänavatel. Tammiste küla teedel on kokku mitusada erinevat omanikku, seega on protsess väga pikk, aga tegeleme sellega pidevalt, et ebamõistlik olukord saaks lõpuks lahendatud.

Kui on piirkondi, kus kogu tänava omanikud soovivad ise protsessi kiirendada, siis võtke palun ühendust valla maanõunikuga (Mati Leht, tel 442 0728 ja 5383 1899; e-post mati.leht@torivald.ee). Saadame teile kõik vajalikud joonised ja blanketid, meie poolt on vajalikud juriidilised otsused.

Loodame meeldivale koostööle. 

Signe Rõngas, abivallavanem