« Tagasi

Valitsus toetas töötasu hüvitise meetme pikendamist juuni lõpuni

Valitsus saavutas 21. mail kabinetinõupidamisel põhimõttelise kokkuleppe toetada töötukassa nõukogult heakskiidu saanud ettepanekut pikendada töötasu hüvitist juuni lõpuni ja kitsendada meetme kriteeriume.
 
Ettepaneku järgi on plaanis palgahüvitise meetme kriteeriume kitsendada: kui varem pidi olema käive langenud 30 protsenti, siis uue ettepaneku kohaselt peaks käibe langus olema vähemalt 50 protsenti. Kui varem pidi tööandja olema vähendanud töötajate töötasu või töökoormust vähemalt 30 protsenti, siis nüüd peaks olema selliseid töötajaid vähemalt pool või töökoormus peaks olema langenud vähemalt poole võrra.
 
Langeb ka hüvitise kõrgeim määr endiselt 1000-lt eurolt 800-le eurole. Langetada on plaanis ka hüvitise asendusmäära varemalt 70 protsendilt 50-le, mis tähendab, et kui varem võis saada töötaja hüvitist kuni 70 protsenti palgast (kuni 1000 eurot), siis nüüd võib ta saada kuni 50 protsenti palgast, kuid kõige rohkem 800 eurot. Samaks jääb tööandja omaosalus, mis ka varem oli vähemalt 150 eurot.
 
Juuni eest võivad koondamise ennetamiseks kavandatud meetmest töötajatele toetust taotleda ka tööandjad, kelle töötajad said hüvitist kahe kuu eest vahemikus märts kuni mai.
 
Samuti pikeneb aeg, mille jooksul ei saa tööandja töötajat koondada. Senise ühe kuu asemel peab tööandja tagama töökoha vähemalt järgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb tööandjal kogu hüvitise summa tagastada töötukassale.
 
Plaanis on kehtestada ka kaks lisakriteeriumit. Edaspidi saab töötasu hüvitist taotleda vaid nendele töölepingulistele  töötajatele, kelle tööleping on sõlmitud enne 1. märtsi 2020. Hüvitist saavad taotleda need ettevõtted, kellel ei olnud 12. märtsil maksuvõlga, kes on maksuvõlad taotluse esitamise hetkeks tasunud või kelle maksuvõlad on ajatatud.
 
Meetme pikendamise maksumus sõltub nii taotlejate ja nende töötajate arvust, saadud töötasude suurusest kui teistest teguritest jäädes vahemikku 50-70 miljonit, millest umbes pool kaetakse töötuskindlustusvahenditest ja teine pool ehk kuni 36 miljonit eurot Vabariigi Valitsuse reservi vahenditest.