« Tagasi

Jüriöö märgutuled 2019

Armas Eesti rahvas!
Jüripäev 23. aprill märgib eesti rahvakalendris kevade ärkamist ja kevadtööde algust. Oma
nimetuse on päev saanud pühalt Jürilt, võidukalt lohetapjalt, keda meie esivanemad on
pidanud ka karja kaitsjaks ja huntide valitsejaks - just jüripäeval sidunud ta huntide suu. Kui
jürituld tehti algselt huntide peletamiseks äsja väljalastud karja juurest, siis 1343. aasta jüriööl
sai sellest märgutuli suure ülestõusu alguseks.
 
Küllap oli jüripäeva sedavõrd rikas sümboolne sisu põhjuseks, miks 100 aastat tagasi valiti
Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse – Asutava Kogu - kokkukutsumiseks just jüripäev.
1919. aasta aprilli alguses kõikjalt üle Eesti valitud 120 rahvaesindajat kogunesid 23. aprillil
Tallinna Estonia majja. See oli äärmiselt oluline samm meie omariikluse ehitamisel. Ühtlasi
on see päev Eesti Riigikogu sünnipäev.
 
Nii on sel aastal jüriööl Paide vallimäel süüdataval märgutulel üks lisatähendus juures. Jüriöö
ülestõusu 676. aastapäeva meenutamise kõrval tähistame jüritule lähetamisega seekord ka
Eesti Vabariigi esimeste demokraatlikult valitud rahvaesindajate jõudmist kõikjalt üle Eesti
Tallinna.
 
Jüriöö märgutulede lähetamise traditsioonile pandi algus Pärnumaal 2012. aastal.
2018. aastal soovisid korraldajad Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul teha jüriöö
märgutuledest üle-Eestiline suursündmus. Eestimaa südames Paides süüdatud märgutuli
lähetati neljas erinevas suunas: Paidest Pärnusse, Paidest Tallinnasse, Paidest Rakverre ja
Paidest Tartusse. Selleks andsid oma panuse 1200 vabatahtlikku tulehoidjat. Kaasatud olid
märgutule teekonda läbinud valdade ja väiksemate linnade elanikud. Ka sel aastal saab Jüriöö
märgutulede lähetamine alguse Paide ordulinnuse peatornist.
 
22. aprillil kell 21.00 süttib Eestimaa südames Paides jüriöö märgutuli. Suurejoonelise
sündmuse raames saadame märgutule viide suunda: Tallinna, Pärnu, Tartu, Rakverre ja
Viljandi. Ajaloolistest linnadest hargnevad tuleketid üle Eesti, näiteks Tartust liigub tuli edasi
Põlvasse, Võrru ja Valka. Tallinna suunas liikuv tuli jõuab Jüriöö parki ning sealt Asutava
Kogu kokkutulemise päeval Toompeale. Märgutulest süüdatakse mälestusküünlad 120
Asutava Kogu liikmele.
 
Jüriöö tule teekonda on kaasatud kõikide valdade ja külade elanikud, kust märgutuli läbi
läheb. Tuleketi moodustamiseks vajame vabatahtlikke tulehoidjaid, kes soovivad näidata, et
Eestimaa küla elab. Iga kilomeetri peale vajame seisma vähemalt kolme inimest. Nii nagu
Jüriöö ülestõusu ajal antakse märgutuli edasi järkjärgulise tõrvikute süütamisega. Kes
tõrvikutuld näeb, süütab vastavalt sellele oma tõrviku ja annab süütamisest märku järgmisele
trassil viibivale vabatahtlikule.
Tulekettide moodustamisele lisaks kutsume eesti rahvast kell 21.00 tegema külades ja
linnamägedel jürituld. Näitame, et maarahvas elab!
 
Täpsema info leiad aadressilt www.jüriöömärgutuled.ee, kuhu saab märkida ka oma
lõkkekoha ja facebookis https://www.facebook.com/margutuled/
Üritust korraldab SA Ajakeskus Wittenstein, SA Pärnu Muuseum, SA Eesti
Maaelumuuseumid, Viljandi Muuseum, Kaitseliit, Jüriöö park, EV100 toimkond ja tuletrassi
läbivad omavalitsused ning külad.
 
Lisainfo:
SA Ajakeskus Wittenstein: tel. 53474875, info@wittenstein.ee
SA Pärnu Muuseum: tel. 5183372, info@parnumuuseum.ee
SA Eesti Maaelumuuseumid: tel. 53458055, info@maaelumuuseumid.ee
Viljandi Muuseum: tel. 5015069, reet.vaiksalu@muuseum.viljandimaa.ee