« Tagasi

Omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

Sotsiaalministeeriumi andmetel toimus üle Eesti noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.

Tori vald liitus samuti tugisüsteemi loomisega ja soovib oma valla noori aidata ning toetada. "Tahame jõuda abivajavate noorteni ja leida neile ühiselt sobiv lahendus," kirjeldas lastekaitsenõunik Liina Lelov-Aasma ning täpsustas, et tugisüsteemi käivitamine ja selle kasutamine on hea võimalus. "Soovime, et ka meie valla noored saaksid sellest võimalikult palju abi, täpsem tööprotsess alles selgub" lisas ta.

Registrite info põhjal selgus, et seires osalenud kohalikes omavalitsustes oli 8407 potentsiaalselt abivajavat noort, kellega kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajad võivad ühendust võtta. Juhtumikorraldaja täpsustab noore abivajaduse ning kontakti võtmisel võib ka ilmneda, et noor ei vaja abi.

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Kevadel läbi viidud pilootprojekt aitas välja selgitada, kui palju erinevates piirkondades abivajavaid noori on. Nüüd tuleb tööd jätkata."

Kevadel alustasid noortegarantii tugisüsteemi kasutamist 36 kohalikku omavalitsust. Nelja kuu jooksul jõudsid seires osalenud omavalitsused võtta ühendust ligi poolte nimekirjas olnud noortega. Täpsem abivajadus selgitati välja 18% ehk 560 pöördumise saanud noorega, kellest 5% ehk 156 noort, tunnistasid, et vajavad haridustee jätkamisel või töö leidmisel abi.

„Nii Tartu kui ka teiste omavalitsuste juhtumikorraldajate senine kogemus näitab, et tegu on väga mitmekesise sihtrühmaga, kus esmane kontaktivõtt ja usaldussuhte loomine on otsustava tähtsusega. Noorte vajadus toe järele väga erinev, on neid, kes soovivad lihtsalt täiendavat informatsiooni edasiõppimise või töötamise kohta, aga on ka neid, kelle puhul ei saa õppimisest või tööle asumisest üldse rääkidagi, sest esmalt tuleb lahendada eluaseme, tervise või sotsiaalse võrgustikuga seotud murekohad," ütles Tartu Linnavalitsuse juhtumikorraldaja Kelli Ilisson.

Tema sõnul vajatakse abi nii seadusandluses orienteerumisel, toetuste taotlemisel kui ka teenustele jõudmisel. Seega peab inimene, kes noortega ühendust võtab ja abi pakub, tegema tihedat koostööd erinevate osapooltega. Olulised on nii individuaalne töö noorega ja juhtumikorraldus kui ka valdkondadeülene koostöö.

Võrreldes kevadega jätkavad noortele abi pakkumist 25 kohalikku omavalitsust, lisandunud on 14 uut tulijat. 11 omavalitsust on otsustanud noortegarantii tugisüsteemi kasutamist mitte jätkata, levinud põhjusena tuuakse välja ressursside puudust, mis takistab abivajavatele noortele toe pakkumist. Lisaks on üle-Eesti veel 29 kohalikku omavalitsust, kes noortegarantii tugisüsteemi hetkel ei kasuta, seega on tulevikus mitmetes regioonides võimalik oma piirkonna noortele pakutavat tuge suurendada ja süsteemiga liituda.

Noortegarantii tugisüsteemiga liitumise kohta saab lähemalt lugeda Tööelu portaalist

Noortegarantii tugisüsteemi arendamise ja testimise projekti kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Lisainfo:

Silvia Peets

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik

626 9751 / 5341 6977

silvia.peets@sm.ee