« Tagasi

August Pulst 130. Tori muuseum 85.

August Pulst oli otseselt seotud nelja muuseumi rajamisega: Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum, Tori Muuseum, Vabaõhumuuseum. Tori Muuseum oli esimene kihelkonnamuuseum Eestis.

Muuseum asutati 10. mail 1934. aastal Tori Muuseumi Ühingu poolt, mille eesotsas oli August Pulst. Ta töötas ühingu esimehena ja juhatajana 1944 aastani. Ta kogus nii ainelist vara ja palju kirjalikke ülestähendusi.

Esimene ese Tori Muuseumis oli õllekann. Teise maailmasõja lõpuaastatel likvideeriti Tori Muuseum ja kõik varad  anti üle Pärnu Muuseumile.

Muuseum taasavati Eesti Põllumajandusmuuseumi Tori filiaalina 29. dets. 1989. a ja sai nimeks Tori Hobusekasvatuse Muuseum. Aastal 1997 anti Eesti Põllumajandusmuuseumi Tori filiaali varad üle Tori vallavalitsusele muuseumi loomiseks. Asutati Tori muuseum. Tori muuseum kogub, säilitab, eksponeerib ja  vahendab kohaliku rahva kultuuripärandit.

Tori Muuseumi Ühingu asutajad ja juhatuse liikmed August Pulst ja Mihkel Tuisk ning juhatuse liikmed Aleksander Puussaar ja Helmut Künnapas olid 27. aprillil 1969 a. koos Kaseküla Toomal, kus koosviibimisega tähistati ühingu ja muuseumi asutamise 35. aastapäeva, meenutati muuseumi tööd ja saavutusi ning pildistati värvilisel fotol A. Pulsti poolt koosviibijaid.

Tervitusega esines tolleaegne esimees August Pulst, kes ütles: "Oleme siia kokku tulnud, et tähistada Tori Muuseumi asutamist 35 aasta eest, s.o. 1934 aastal. Me teame, et esimene ühingu põhikiri „läks aia taha" mõnede sellele allakirjutanute toimel. Teise põhikirja allakirjutamisega toimisime lühidalt – sõitsime Vändrasse, kus notaari juures nimed alla panime. See toiming pildistati, alla kirjutasid August Pulst, Mihkel Tuisk, Mihkel Toom ja Mart Jantson. Toimus Tori „Salme „ seltsimajas ühingu tegevuse alustamise üldkoosolek, muuseumi asutamine ja piduettekannetega  päeval ja õhtul „Tori muuseumipäeva" nime all. Osavõtt oli väga suur – tulvil saal nii päeval kui õhtul.

Ruumid muuseumi tarvis saadi Tori riigimõisa valitsejalt Keremanilt kontori juures esialgselt ja hiljem sama riigimõisa ja hobusekasvanduse direktorilt Ilmjärvelt endise riigimõisa rentniku, endise postkontori kivihoones – ja ka endise kõrtsi hoovis.

Esemete kogumisel töötasid minuga kaasa: noorim neist oli kooliõpilane Järvesalu Mannarest, juhatuse liige Aleksander Puussaar Muti Kiviarult, Juhannes Puust Sitre Puustilt, Joe Simmo Müüri Siimult, Ilmar Tilk Viira talust ja Helmut Künnapas – samuti juhatuse liige. Viimane ei tulnud üksi vaid hobusega. Mäletame, kui tulime kogude koormaga Mannarest muuseumi põhikirjale allakirjutanu ja meie üldtuntud pulmapillimehe Männi Mardi, Mart Jantsoni kodukohta, pidasime hobuse kinni. Mina läksin Mardi kodusse ja kutsusin teda suurele teele muuseumi koorma juurde „pilli koormale peale tegema, sest teisiti ei või meie temast kui asutajast ja pillimehest mööda sõita. Mart ütles:"Kudas ma saan tulla, näe töötan hargiga sõnikut, riided sõnikuga koos!" Ütlesin, et tulgu nagu ta on, ainult võtku viiul ligi. Mart oligi kuulekas ja kohe nõus, viskas sõnikuhargi lauda seina ääre, tuli suurele teele, tegi paar vägevat lugu koorma peale ja muuseumi vara vanker võis edasi sõita.

Umbes 600 eset otsisime taludest välja ja pooled neist koondasime muuseumi kokku, kuid muuseumi me avada veel ei suutnud. Eesti Rahva Muuseumi direktor Leinbock lubas jooniseid kaatekappide valmistamiseks. Puutöö pidi tegema Tori mees Puust, kes Tartu Tööstusekooli juhataja ja kes ka Eesti Rahva Muuseumi mööblid oli valmistanud.

Algas II maailmasõda. Nõukogude korra kehtestamisel võeti Tori Muuseum muuseumide võrku. Tori valla täitevkomiteel oli ülesandeks muuseumitööd jätkata, kuid seda ei toimunud.

Saksa okupatsiooni ajal ilmus Tori Haridusministeeriumi inspektor, kes leidis, et Torisse pole muuseumi vaja, kogud viidagu Pärnu Muuseumi. Teine inspektor samast ministeeriumist Torri sõites võtnud muuseumi fotoaparaadi kaasa. Kui seda kuulsin, siis nõudsin, et andku see apataat välja. Inspektor seletas, et fotoaparaat olla kaduma läinud.

Tori Muuseumi kogud viidi Pärnu Muuseumi, kus sõjakeerises oli põletamisi, neid evakueeriti ja sealgi palju kaduma läinud, nüüd on Tori muuseumi kogude jääk Pärnu rajooni muuseumis. Nimestikust nähtub, et suurem osa on kaduma läinud. Puuduvad protokolliraamatud ja muuseumi asutajate liikmete raamat, mille lasksin isiklikul kulul nahkköites valmistada Tori kannukirjaga kaanel.

Möödunud aasta juunis alustati Tori Koduloomuuseumi asutamist. Veebruaris sel aastal ei olnud üritus veel registreeritud. Kuidas see asi käesoleval ajal, ei tea."

Tori Muuseumi asutamise kohta aga võime julgelt öelda – see oli tõsiasi, et oli esimene selline maa – või kihelkonnamuuseum. Tori Muuseum selliselgi kujul nagu see oli, läheb meie muuseumide ajalukku ja ajalukku lähevad ka tolleaegsed Tori Muuseumi asutajad.

Tõstame klaasi Tori muuseumi alussammaste ja  - tugede terviseks! Tervis!

Tekst ja fotod: Tori Muuseum