Tori silla ehitus

23.03.21

Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste KMH  aruande avalik arutelu 

Riigi tugimaantee nr 59 Pärnu-Tori km 20,800 asuva Tori silla ehituse põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalik väljapanek toimus 28.01.2021-26.02.2021 ja avalik arutelu 2.03.2021 veebis. Avalikku arutelu saab järele vaadata 7 päeva jooksul pärast arutelu toimumist veebis ja valla raamatukogudes (informatsioon lahtiolekuaegade ja aadresside kohta on leitav Tori valla raamatukogu kodulehel).

Sama perioodi vältel on võimalik esitada täiendavaid kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid KMH eksperdile (OÜ Hendrikson & Ko, kadri@hendrikson.ee) ning arendajale/otsustajale (Transpordiamet, e-post: info@transpordiamet.ee).

Avalikku arutelu saab järele vaadata siit

 

Transpordiamet
Tallinn, Harjumaa, Valge 4
Telefon: 620 1200
E-post: info@transpordiamet.ee

 

Olgu sild osa ajaloolisest Torist, mitte ainult maantee

Mait Laas ja Mart Ruumet

 

Torisse hakatakse ehitama uut silda. Juba käesoleval aastal. Paraku puudub kohalikul kogukonnal ettekujutus sellest, milline uus sild välja hakkab nägema. Avalikul keskkonnamõjude hindamise arutelul 2. märtsil on tutvustatud tehnilisi jooniseid. Sealt selgub, et praegune sild lammutatakse täies mahus, kolme jõesamba asemel ehitatakse kaks jõesammast ja sild saab olema praegusest sillast viis meetrit laiem. Valgustus sillalt põrgule eemaldatakse. Silla ehituse ajaks ajutist autosilda ei rajata. Silla piirete kohta on info, et põrkepiire peab vastama H2W3 ohutusklassi nõuetele. Kõik. Milline H2W3 piire väljanägemiselt on, jääb selgusetuks. Sellele nõudele pidi vastama ca 20 standardiseeritud varianti, aga millist neist Tori silla puhul rakendatakse, me täna ei tea. Piirete kuju ja valgustite variandid peaksid selguma ehituse käigus.

Praegu panustatakse hinge, vaeva ja raha Tori hobusekasvatuse restaureerimisse, et tabada detailideni selle ajaloolist hõngu. Tori vallamaja restaureerimisel peeti samuti neid hoiakuid silmas. Tori kiriku taastamisel on rõhku pandud ilule ja selle naabruses oleva Püha Jüri skulptuuri rajamisele on kaasatud parimas vormis olev eesti skulptor. Väärtustatakse tunnetust, mis on torilase ja Tori külastaja jaoks igapäeva olemist ülendav. Ka sild ei peaks olema vaid tagasihoidlik tehniline ehitis, vaid kandma seda Torile omast tunnust - inimesele väärt elamiskeskkonda loovat ülevust ja ümbritsevate väärtustega arvestamist ning omalt poolt võrdväärselt panustamist. Meil ei ole sõjajärgne aeg (oludes, kus tänane sild valmis), kus tuleb kiirelt ja pragmaatiliselt lahendada elu hävitavat ja takistavat olukorda.

 

Uue silla esteetikast

Praegu soovitakse rajada ilma arhitektuurikonkurssi korraldamata ja arhitekte kaasamata olemasoleva asemele uut. Uus sild võiks aga esteetiliselt pakkuda senisest enamat ja toetada inimeses olevat ilumeelt ning senisest paremat elukeskkonda. Sild on sümbol. Ja sümboliks ning millegi inimliku lisamiseks saab abiks olla professionaalne arhitektuurne mõtlemine ja lähenemisviis. Teinekord piisab vähesest, detailidest, et olla olemasolevast suurem.

Meie mure on see, et ei korduks taas situatsioon, nagu juhtus Tori uue bussijaamaga - kui hoone valmis, on avalikkus üllatunud, et kuidas ja miks just selline arhitektuuriline lahendus kõrtsi ja hobusekasvanduse vahele valmis. Sild jääb muutmata kujul oluliselt kauemaks mõjutama Tori terviklikku väljanägemist kui bussijaam. Sajandiks, kui mitte kauem.

Ohumärgiks on silla põhiprojekti lähteülesanne – finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalsem lahendus, mis arvestab vaid silla eluiga, kandevõimet, sõidumugavust ja liiklusohutust. See, et sild olemasolevasse looduskaitseliste ja muinsuskaitseliste objektide keskkonda sobituks ja arvestaks olemasolevaga, ei ole projekteerimise lähteülesandes.

Keskkonnamõjude aruande kultuuripärandi peatükis on esitatud valdkonna eksperdi arvamus, et silla laienemine 10 meetrilt 15 meetrile mõjutab vaateid nii Tori põrgule kui Tori kirikule ning ei sobi hästi olemasolevasse miljöösse. Kutuurivaldkonna spetsialist on toonud aruandes välja, et uue silla projekteerimise tüüplahendus on mõõtudelt ja arhitektuurselt väljenduslaadilt ümbruskonnaga mittesobiv: uue silla laius ja konstruktsiooni mõõtmed vähendavad vaateid. Neid kultuurivaldkonna eksperdi arvamusi ei ole valminud silla projektis arvestatud, mis aga Tori aleviku südame väljanägemist oluliselt mõjutavad.

Muinsuskaitseamet pole näinud vajadust silla projektile kooskõlastuse andmiseks, kuna sild asub küll miljööväärtuslikul alal, aga ei ole ise muinsuskaitseobjekt. Tori rahval on veel selgelt meeles Tori väljanägemist alandav plekiga vooderdatud kauplusehoone ainulaadse arhitektuuriga kiriku ja eesti uhkeima kõrtsihoone kõrval. Kõnekäänd „nagu sadul sea seljas" oli üsna tabav väljend. Kui otsida internetist vasteid silla ehitusel kasutatavate ja projektis ette nähtud põrkepiirdetele, mis vastavad tüübile H2W3, leiame üsna mitmeid lainelisest metallist lahendusi. Kas need lainelised metalltehnilised monstrumid on Tori sillale sobilikud ja ainumõeldavad lahendused ohutuse tagamisel? Rõhutame, senini pole ühtegi pilti ega visualisatsiooni piiretest ega detailidest, mis annavad ülevaate silla professionaalsest esteetilisest lahendusest.

 

Vibratsiooni mõju Tori põrgu liivakivile

Esimesel avalikul arutelul 2020. aasta jaanuaris palusin (Mart Ruumet) uurida juba olemasoleva autotranspordi vibratsiooni võimalikku mõju Tori põrgu liivakivipaljandile siinses reaalses keskkonnas. Eesmärgiga, et uuringu tulemusel saaks näha ette meetmed silla projekteerimisel, et silla ja maantee vibratsiooni kahjulikku mõju paljandile vältida. Seda reaalses keskkonnas tehtud ei ole, küll aga on ette nähtud nõue töö teostamise ajal vibratsiooni mõõtmiseks. Kusjuures vibratsiooni mõõtmise kohustus on ehituse töövõtjal ning vibratsiooni ilmnemisel peab tööprotsessi viivitamatult seiskama. Loodame siiralt, et vähempakkumise sillaehitusel võidab vastutustundlik ettevõte, kes seda nõuet ka täidab. Aga juhul, kui ei võida vastutustundlik ehitaja? Kuidas seda garanteerida? Kas oleme vaimselt valmis mustaks stsenaariumiks, kui võimaliku hooletuse tagajärjel Punase koopa lagi sisse variseb?

 

Valgustus

Avalikul arutelul tutvustatud projektis ei ole lubatud dekoratiivse eesmärgiga silla valgustamine (nt kaldad). See tähendab, et tänaseni toiminud Tori põrgu valgustamine sillalt tuleb uue silla rajamisega lõpetada. Põhjendusena tuuakse kahjulikku mõju nahkhiirte elutegevusele. Ei ole küll teadlased, kuid igapäevases praktikas on torilased kahekümne aasta jooksul näinud, kuidas nahkhiired on kohanenud ja toituvad põrgut valgustavas valgusvihus ning selle vahetus läheduses lendavatest putukatest. Tori põrgu valgustamine aga on oluline emotsionaalses ja kultuurilises võtmes nii torilastele kui meie külalistele, pakkudes valgust ja elu talvekaamoses ning suunates tähelepanu vaatamisväärsustele.

Sild on Tori kohalike elanike identiteediloomes üks väga oluline maamärk. Sild on osa Eesti ühe unikaalsema 19. sajandi maaelu arhitektuuripärandisse kuuluvast riigimõisakompleksist, kiriku ja eesti „uhkeima" vallamaja vahelisest sümboolsest ühendusest. Tori keskasula tugineb ainulaadsele esteetikale ja ajaloolisele enesetunnetusele. Silla ilmekas/ilmetu arhitektuurne väljanägemine (ehituslikud proportsioonid, disainielemendid ning kasutatavad materjalid) mõjutab igal juhul ka Tori aleviku südant, ajalooliste ehitiste arhitektuuri sümboolset mõjuvälja ja esteetilist tajumist.

Mida väärtuslikku lisab uus planeeritav sild Tori esteetilisele arhitektuursele tervikule ja kuidas ta suhestub olemasolevate ruumimahtude, varasema kultuuripärandiga ning arvestab kohaliku identiteediloome väärtustega? Keskkonnamõjude aruandes on sillast vaid tehniliste sõlmede joonised, mis paraku ei anna ülevaadet silla arhitektuursest väljanägemisest. Kuna tegu ei ole vaid tehnilise, vaid ka visuaalset avalikku elukeskkonda oluliselt mõjutava arhitektuurse ehitisega, siis on igasuguseks diskussiooniks ja aruteluks kõigil tasanditel vajalikud 3D arhitektuurilised vaated ning professionaalne arhitektuurne ekspertiis, mis kirjeldab planeeritava silla ja sillaga piirnevate ehitiste ja loodusobjektide vahelist suhet (kirik, vallamaja, Püha Jüri mälestusmärk, liivakivipaljand).

 

Oleme arvamusel, et Tori sild ei ole üksnes maantee jõe kohal, vaid oluliselt enamat Tori arhitektuuri ajaloos ning kohaliku igapäevaelus. Seda arvestades tuleb uut silda projekteerida ja ehitada professionaalset arhitektuurilahendust pakkuvalt.