Elurikas Tori vald
Tori Vallavalitsuse roheteekond sai alguse 2021. aastal, kui liituti maineka Rohetiigri akadeemiaga. Terve aasta kestnud õppimisest ja sihtide seadmisest kasvas välja mitmeid vallale olulisi keskkonnaprojekte, millest üheks on kogukonda kaasav projekt „Elurikas Tori vald“. Selle raames toimunud koolitussarjaga õpiti koos kogukonnaga ja leiti just meie vallale sobilikud elurikkuse lahendused. 2023. aasta kevadel loodi koos kohalike kogukondadega lilleniitude pilootalad Torisse, Jõesuusse, Saugasse ja Aresse.
Projekti üheks oluliseks osaks oli Sindi jõeäärse ala arendamine ja sinna liigirikka puhkeala loomine. Soovime ajaloolisesse tööstuslinna luua võimaluse nautida loodust, olla roheluses koos pere ja sõpradega ning samal ajal tutvustada ning arendada rohelist mõtteviisi. Liigirikas Sindi roheala asub Pärnu jõe ääres Kalamaja tee lõpus.
2024. aastal jätkati elanike koolitamist loodusteadlikkust tõstvatel teemadel – loodusteadlikkus koduaias, pesakastide meisterdamine, võõrliigid, kodukeemia, loodussäästlikkus. Sindi külje all asuvas Kõrsa rabas toimusid harivad matkad, kus räägiti kahepaiksetest, sammaldest ja soode taastamisest.
Looduskaitse
Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega.
Eestis on looduskaitse ülesanded jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riik on võtnud endale kohustuseks kaitsta kaitsealasid, kaitstavaid liike ja üksikobjekte (puud, kivid, allikad jne), kuid ka kohalik omavalitsus võib vabatahtlikult võtta kohaliku kaitse alla kohaliku tähtsusega loodusobjekte. Lisaks on võimalik üldplaneeringu kaudu kaitsta kohaliku tähtsusega metsi ja parke.
- Tea, et igaühel on õigus esitada kaitse alla võtmise algatajale ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks (vt looduskaitseseadus).
Tori vallas on 2021. aasta seisuga looduskaitse all 6 987,7 hektarit, mis moodustab 11,4% meie valla territooriumist. Rohkem informatsiooni kaitsealuste objektide kohta meie vallas leiate Keskkonnaagentuuri rakendusest Looduskaitse arvudes 2021.
Tori valla territooriumil asub osaliselt Eesti üks kõige olulisem looduslik ressurss Soomaa Rahvuspark. Lisaks asub vallas Kuiaru looduskaitseala, Navesti hoiuala ja Pärnu jõe hoiuala. Kaitsealused pargid on Tori pastoraadi park, Sindi kirikupark, Taali mõisa park, Sõpruse park ja Are mõisa park. Kaitstavatest üksikobjektidest asuvad vallas Tori paljand ja koopad, Päkapikumänd, Ratta rändrahn, Võnnukivi, Oru talu mänd ja Kõrvi tamm.
Tori vallas asub 440 kaitsealuse liigi leiukohta (nt vööthuul-sõrmkäpp, laanepüü, tiigilendlane, kaljukotkas) ja 55 kaitsealuse liigi püsielupaika (nt väike-konnakotkas, metsis, kassikakk).
Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele jääb Tori valla territooriumile 7 Natura 2000 võrgustiku ala – Tori põrgu loodusala, Kõrissoo loodusala, Kuiaru loodusala, Navesti loodusala, Soomaa loodusala, Soomaa linnuala, Pärnu jõe loodusala. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).
Valla territooriumil on 160 vääriselupaika. Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaiga kaitset reguleerib metsaseadus. Kaardistatud vääriselupaiku näeb Metsaportaalist.
Kaitsealadest, liikide leiukohtadest, metsadest, veekogudest, kalapüügi piirkondadest, seirest ja keskkonnalubadest saab rohkem infot keskkonnaportaalist.
Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.
Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on kaitseala sihtkaitsevööndis keelatud:
- majandustegevus,
- loodusvarade kasutamine,
- uute ehitiste püstitamine,
- inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas,
- sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine,
- telkimine,
- lõkke tegemine,
- rahvaürituse korraldamine.
Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on kaitseala piiranguvööndis keelatud:
- puhtpuistute kujundamine, uuendusraie, maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetumites ja puistutes ning kaitseala piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on kaitsta parki, arboreetumit ja puistut, puuvõrade ja põõsaste kujundamine, puittaimestiku istutamine ja raie kaitseala valitseja nõusolekuta,
- biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine,
- ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine,
- jahipidamine ja kalapüük,
- sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks,
- telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas.
Oluline on teada, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on rangelt keelatud!
Võõrliigid on liigid, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat, kuhu nad on sattunud inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tulemusel. Eristatakse invasiivseid võõrliike, mis ohustavad teisi liike, muudavad elupaiku ja looduslikku tasakaalu, ning probleemliike, mis on Eesti looduslikud liigid, mille arvukuse suurenemine võib sarnaselt võõrliikidega mõjutada teisi looduslikke liike ja seada ohtu inimeste tervise ning vara.
Keskkonnaportaali andmetel on Tori valla territooriumil registreeritud 44 võõrliigi (verev lemmalts ja Sosnovski karuputk) leiukohta. Lisaks on probleemiks võõrnälkjad, eriti just hispaania teetigu.
Levinumate ja probleemsete võõrliikide kohta, sh sobilike tõrjemeetmete kohta leiab infot Keskkonnaameti veebilehelt.
Tammiste puhkemetsad
Tori Vallavolikogu algatas 15.12.2022 otsusega nr 129 Tammiste puhkemetsade kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Kaitse alla võtmise eesmärgiks on Tammiste piirkonnale omase väärtusliku maastiku, sealsete looduskoosluste ja vääriselupaikade kaitse ning rohevõrgustiku toimivuse tagamine.
Kavandatava kaitseala suuruseks on u 238 ha ning see jääb munitsipaal- ja riigiomandisse kuuluvatele maadele. Kaitseala koosseisu arvatakse järgmised kinnistud:
- Surju metskond 12 (katastritunnus 80901:001:1062);
- Surju metskond 11 (katastritunnus 73001:008:1983);
- Surju metskond 67 (katastritunnus 73001:008:1957);
- Uuemetsa tee (katastritunnus 73001:008:1958);
- Tuhkpuu (katastritunnus 80901:001:0998);
- Tammiste kalmistu (katastritunnus 80901:001:0999).
Avalik väljapanek toimus 16. jaanuarist 29. jaanuarini 2023. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 kohaseid vastuväiteid ja ettepanekuid sai esitada kuni 29. jaanuarini kirjalikult Tori Vallavalitsuse postiaadressil Pärnu mnt 12, Sindi linn või e-kirjaga aadressil [email protected].
Looduskaitseseaduse § 9 lõike 71 tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluses ettepaneku või vastuväite esitamisel märkida selgelt väljendatud ettepanek või vastuväide ning põhjendused:
1) loodusväärtuste esinemise või puudumise kohta;
2) kaitsekorra põhjendatuse kohta;
3) info kehtivate haldusaktide või pooleliolevate haldusakti andmise menetluste kohta, mis võivad mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist;
4) muud olulised asjaolud, mis võivad mõjutada loodusobjekti kaitse alla võtmist.
Laekunud ettepanekutele vastati kirjalikult enne avalikku arutelu, mis toimus Tammiste Lasteaed-Algkoolis 22. veebruaril 2023. Praegu viiakse kaitse-eeskirja ja selle seletuskirja eelnõusse sisse muudatusi.
Menetlusdokumendid
Kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek ja kaitse-eeskiri
MTÜ Tammiste-Veskimetsa Külaselts esitas 07.10.2021 ettepaneku võtta kohaliku kaitse alla Tori vallas Tammiste külas asuvad rohevõrgustiku alad ning puhkemetsad. Tammiste küla puhkemetsad on kohalike elanike poolt väga aktiivses kasutuses ning piirkonnas kõrgelt hinnatud. Esitatud ettepanek ei vastanud looduskaitseseaduse § 8 lõikes 2 sätestatud nõuetele, mistõttu polnud võimalik selle ettepaneku põhjal kohaliku kaitse alla võtmise menetlust algatada. Tori Vallavalitsus on arvestades kohaliku kogukonna soove vastava ettepaneku ja kaitse-eeskirja koos seletuskirjaga koostanud.
Ekspertiis
Ettepaneku ja kaitse-eeskirja ekspertiisi koostas Tirts&Tigu OÜ (registrikood 11901137) juhatuse liige, elustiku ekspert, maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse magister Lauri Klein.
Tammiste metsade kaitseala moodustamise põhjendatuse ekspertiis
Tammiste metsade kaitsealale kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiis
Kohaliku kaitse alla võtmise algatamine
Tori Vallavolikogu 15.12.2022 otsus nr 129 „Tammiste puhkemetsade kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatamine"
Kontakt ja lisainfo
Kärt Linder
Keskkonnanõunik
(Puhkus 25.-26.06) Keskkonna, jäätmehoolduse arendamise ja keskkonnakaitse valdkonna koordineerimine, keskkonnajärelevalve, kliimakava, keskkonnaprojektid
Kõrgharidus / keskkonnakorraldus
(Puhkus 25.-26.06) Keskkonna, jäätmehoolduse arendamise ja keskkonnakaitse valdkonna koordineerimine, keskkonnajärelevalve, kliimakava, keskkonnaprojektid
Seotud viited
Viimati uuendatud 28.01.2026
