Ehitusregistrisse kandmata hooned

13.06.19

1.jaanuariks 2020 tuleb korrastada riiklik ehitisregister, kuhu peavad olema kantud kõik üle 20m2 ehitisealuse pinnaga hooned. Ehitise olemasolu ehitisregistris saab kontrollida veebilehelt www.ehr.ee.

Juhul, kui olete avastanud, et Teie hooned ei ole ehitisregistrisse kantud, või kui Teil puudub võimalus Ehitisregistrist seda kontrollida, palun võtke ühendust valla ehitusnõuniku või ehitusspetsialistidega.

Esmalt tuleb tuvastada põhjus, miks hoone ei ole kantud ehitisregistrisse. Ehitisregistris mittekajastumine ei tähendada alati, et hoone on ehitatud ebaseaduslikult. Vanade talumajade omanikel ei pruukinudki olla kohustust elamu varasemalt tegutsenud hooneregistris arvele võtta. Seega tuleb üles leida vanad projektid, ehitusload, inventariseerimise aktid, riikliku vastuvõtukomisjoni aktid vms, mis tõendaks hoone seaduslikkust. Vajadusel saab vallavalitsusest ka abi arhiivist dokumentide väljanõudmisel.

Kui hoone on ehitatud ilma ehitusloata või vallapoolse nõusolekuta, tuleb asuda hoone seadustamisele. Iga konkreetse juhtumi puhul tuleb vaadata seadustamise võimalusi ning esmase info saamiseks on vajalik pöörduda vallavalitsusse.

Kui hoone on ehitusloa või nõusoleku alusel ehitatud ja saanud valmis, tuleb hoonele taotleda kasutusluba või esitada kasutusteatis. Hoone valmimise järel on kasutusloa taotlemine omaniku kohustus. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

Kasutusloa olemasolu on vajalik eelkõige hoone omanikul. Näiteks kui hoonega juhtub õnnetus ning sellel puudub kasutusluba, võib kindlustusettevõte keelduda kulude kompenseerimisest. Seda põhjusel, et kasutusloata ehitise puhul pole täpselt teada, kas õnnetus juhtus lähtuvalt ehitise nõuetele mittevastavusest või millestki muust. Samuti ei pruugi kasutusloata hoonete müügi puhul ostja saada pangast laenu, probleem võib tekkida hoonete kindlustamisel. Kasutusloa olemasolu naaberkinnistul oleval hoonel võib samuti olla oluline, et anda kindlus, et näiteks tulekahju korral ei oleks naabrite hooned ohus. Samuti tuleb kindlasti enne kinnisvara ostu kontrollida kasutusloa olemasolu, et vältida hiljem tekkida võivaid probleeme.

On küll palju teenuspakkujaid, kelle käest saaks osta teenust oma hoonete seadustamiseks, kuid siiski oleks mõistlik kõige esimese asjana pöörduda vallavalituse spetsialistide poole. Vallavalitsuses on spetsialistide abiga võimalik tuvastada, kas hoone on ehitatud seaduslikul alusel, leida valla arhiivis olevad dokumendid, saada abi vajalike taotluse täitmisel.

Meedias kajastatud suure trahvi hirmus ei tasuks vallavalitsusse tulemata jätta. Igale olukorrale on lahendus ja lõpuks tuleb ikkagi hooned ehitisregistrisse kanda.

Toimetaja: TERJE VÕSUMETS