Tori alevik
Asukoht
Tori alevik asub Pärnu maakonnas ning on samanimelise valla keskuseks.
Tori alevik asub Pärnumaa kirdeosas asuvas Tori vallas, mis hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Alevik asub Pärnu jõe mõlemal kaldal. Ainukeseks ühendusteeks alevikus üle Pärnu jõe on Tori sild. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja.
Lähim linn enne Pärnut ( ~25 km)on Sindi (~14 km).
Tori alevikku läbib 1 riigi tugimaantee, see on Pärnu-Tori maantee, mis kuulub III ja V klassi maanteede hulka. Alevikust saavad alguse riigi kohaliku tähtsusega Tori - Rütavere , Tori – Võlli, Oore tee ja Tori – Massu kõrvalmaanteed. Alevikus lõpeb Kaansoo - Tori kohaliku tähtsusega riigi kõrvalmaantee, mis kuulub V klassi maanteede hulka. Aleviku piirist on 800 m Pärnu - Rakvere - Sõmeru riigimaanteeni ja 1,5 km Pärnu-Tallinn raudteeni.
Ajalugu
Tori ilmus kirjalikesse allikatesse suhteliselt hilja (1528. a., Turgila). Metsade ja rabade tõttu oli piirkond hõredasti asustatud. Enne Liivi ordu langemist, samuti Põhjasõja ajal sai Tori ümbrus tugevasti kannatada. Alates 18. sajandist on Toris riigimõis.
Tori alevik on tekkinud endise Tori mõisa ning kiriku juurde. Nii kirik kihelkonna keskpunktina, kui ka valla peahoone, vallamaja, ehitati mõlemad mõisa maale, veelgi enam – otse mõisa südamesse.
Nendest sai aleviku teke oma lähtepunkti, ehkki maa ja raha puudusel hakkasid aleviku hoonestusele iseloomulikud kerged puuelamud kerkima jõe vastaskaldale, Tõia küla pinnale. Kuid aleviku keskus jäi mõisasüdamikuga samaks.
Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli 2 kivi ja 17 puumaja ning 93 elanikku.
Tori vanad ehitised on arhitektuurilise väärtusega. Hobusekasvanduse tellistest peaväravas, aastaarvuga 1856, on hilisgooti sugemeid: jalgväravate teravkaared, peavärava kaar, ümmargused süvendid valgete põhjade ja mustade nelinurkadega jm. Vanim säilinud hoone, nn. juhatajamaja, on 18. sajandist. Kümne sambaga kõrtsihoone ( ehit. 1845 ) on Eesti üks suuremaid. Praegu asub selles hoones kauplus.
Hobusekasvatus rajati Torisse 1856. a. Tori hobune on aretatud eesti aborigeense hobuse baasil teiste tõugudega ristamise teel, mille tulemusena on saadud universaalne veo- ja sõiduloom.
Aastail 1926-1947 juhatas hobusekasvatust Mihkel Ilmjärv. 1966. a. püstitati talle Tori parki mälestussammas (kunstnik A. Vomm).
Huvipakkuv on mitmepalgelise kujundusega Tori park, mis asub jõe kaldal ning madaldub selle poole, moodustades 2-4 astet.
Tori kalmistu kohal on Pärnu jõe ääres kuni 0,5 km pikkune püstloodne liivakivipaljand kõrgusega ligi 10 m. Maanteesillast veidi maad ülesvoolu asub paljandi allosas sisselangenud koopasuu. Siin ongi Tori kuulsaim vaatamisväärsus - Tori Põrgu. Selle juurde saab kas piki jõekallast, kui minna silla poolt, või kalmistu värava juurest, kust läheb trepp alla.
Arengukava
Tori aleviku arengukava kinnitati 12.01.2010 Tori Rahvamajas toimunud koosolekul.
Tori aleviku arengukava aastateks 2010-2020