Tohera küla

T

ori valla Tohera küla Pärnumaal ei erine teistest omasugustest. Enam-vähem üheaegselt naabritega tekkis siia asustus ja nagu enamik Tori külasid, asus ta veetee ääres. Võrdsed on olnud ka looduslikud olud põllupidamiseks ja karjakasvatuseks ning majanduse edendamiseks, mis kulmineerus 1940. aastaks. Paralleele teiste Tori küladega saab tõmmata ka edasi: ühtemoodi muserdas sõda ja sõjajärgsed aastad, kolhoosid-sovhoosid, talude tühjenemine. Aegade jooksul on Tohera küla nimekujud olnud järgmised: Stoffery (1601), Toffer (1624), Tohfer (1638), Tohofer (1663), Toifer (1684), Tohifer (1717), Tohafer (1724), Tohefer (1739), Tohhifer (1795), Tohhewerre (19. saj.) 
Tohera südaTohera küla nime teke on tõenäoliselt seotud esiasuka nimega: Kristohver, Kristofer, Tohver. Kui aga oletada, et tegemist on -vere lõpulise kohanimega - Tohevere - milliseid kohtame Eestis kõige sagedamini, siis on tagapõhi hoopis teine. Keeleteadlase Paul Ariste selgitus -vere kohta on järgmine: -vere lähteks on sellega homonüümne sõna, mis meie keelest kadunud, kuid säilinud laenuna läti keeles - vêris, vêre, vêra ja märgib suurt metsa, suurt lehtpuumetsa, madalapinnalist lehtpuu- ja segametsa. 
Tohera küla asub kahel pool Navesti jõge natuke enne selle suubumist Pärnu jõkke. Aegade jooksul on küla piirid mitu korda muutunud ja ikka vähenemise suunas, sest juurde tehti uusi külasid. 30-ndate aastate lõpu administratiivreformiga moodustati Määranõmme küla, kuhu hakkasid kuuluma järgmised Tohera majapidamised: Pöörde-Veski, Pöörde, Määranõmme, Viinahaua-Oskar, Viinahaua, Parmu, Parmu-Sepa, Konnaoidu, Konnaoidu vabadik ja Raba (Siiraku). Käesolevas töös käsitletakse Tohera küla talusid nii, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi teiseks pooleks ja sajandivahetuseks. Samuti on kirjas hiljem tekkinud majapidamised. 
Tohera talud algasid Navesti paremkaldal altvoolu Ollinoga ja lõppesid Määranõmmega, vasakkaldal Vardissaarega ja viimane oli Raba . 
Materjal üksikute talude kohta ei ole ühtlane. See on tingitud sellest, kuidas suudetud hankida andmeid. On ju tänaseks osa majapidamisi jäljetult kadunud, seal elanud inimesed ja nende järglased ammu mullapõues. 
Omaette periood küla ajaloos on sõjajärgsed aastad. Kokkuvõtvas osas on lühidalt iseloomustatud kolhoosi-eelset aega, üht-teist on kirjas kolhoosi moodustamisest. Elu suurmajandis ei mahu selle töö raamidesse.

Kokku pannud Andres Toht

tohera 500
 
AVALEHT
SISSEJUHATUS
KAUGEM MINEVIK
19.SAJAND
PÕLLUNDUS JA KARJANDUS
SELTSIELU
JÕGI
VANU PAJATUSI
SÕJA-AASTATE KANNATUSED
SAKSA AEG
KÜLA PÄRAST SÕDA
MAAREFORM JA VÕÕRANDAMINE
KOLHOOS JA KOLHOOSNIKUD
TÄNANE TOHERA
ALGALLIKAD
AUTORIST