Randivälja küla

 Randivälja galerii

Randivälja küla.

Randivälja küla on Tori valla ajaloos olnud administratiivseks, usuliseks ja hariduslikuks keskuseks nii Tori kihelkonna luteri - kui ka ortodokslikule õigeusu kirikule. Siin elasid Eesti ajaloos väljapaistvad kirikuõpetajad  ning rahvusliku ärkamisaegsed tegelased. Sotsiaalse närviga taluperemeeste ühistööna sündisid kultuuriloos silmapaistvad ettevõtmised Tsaari-Venemaa esimese karskusseltsi ja erinevate kooride näol. Nõukogude valitsuse ajal asutati Tori valla esimesi kolhoose just selle küla maadel.

MTÜ Randivälja külaseltsi poolt välja antav temaatiline raamatukogumik „Randivälja lood" koosneb kolmest raamatust, mis käsitlevad ühe omapärase küla kogukonna ajalugu erinevatel ajastutel, erineval moel ja erinevatest vaatepunktidest. Kolme raamatu koosmõjuks on ühtne tervik nii sisult kui vormilt. Oluline on esile tuua ajastute ja inimeste väärtused, mida elus hinnatakse ning millest oma tegudes lähtutakse. Kogumik oleks ühe allikana tänuväärseks abiliseks Pärnu maakonna, Tori valla, Randivälja küla ning talude ja perekonna lugude ajaloo tundmaõppimisel ning väärika kingitusena eneseteadvuse tõstmiseks.

Ettevalmistamisel on raamatusarjas „Randivälja lood"  kolmas raamat:

            „Randivälja lood 1. Randivälja lugu."

„Et mull wahel edaspidi, midagi waadata oleks, kui mõnda tähtsamat asja tarwis teada, ja mis ka vahel teisedki teada tahaks., sellepärast panen ma mõnda siia ülesse. Kes seda kõike jõuab meeles pidada, mis ja millal see oli."

Katkend Kristjan Laas´i poolt alustatud päeviku sissekandest , 27.juulil 1908, Kuressaare talus, Randivälja külas

Et tänapäeva globaliseerivas maailmas ei läheks meelest meie identiteet ja identiteediga tugevalt seotud koha mälu, selleks on oluline meie olemist kujundanud lood taas üles leida ning üles tähendada selliselt, et järgnevatel põlvedel oleks võimalus eneseteadlikult ja elutervelt seada oma olemise sihte. Sihte, mis seostuksid selle maa ja olemise kultuuriga.

            Raamat „Randivälja lugu"sisaldab fotode ning joonistega rikkalikult illustreeritud Randivälja küla lugu ajavahemikul vanem kiviaeg kuni tänapäev. Nii pildis kui sõnas leiavad käsitlemist kohad, inimesed ja sündmused, mis on kujundanud ühe omapärase ja samas Eestile üsna tüüpilise kogukonna maal oma sotsiaalsete suhete ning majanduslike ja kultuuriliste püüdlustega.

Ajaloolises kronoloogiliselt ülesehitatud raamatus põimuvad omavahel ajaloolised faktid, teaduslikud uurimused, omaaegsete mälestused, kaardid, unikaalsed fotod ja skeemid sündmustest, inimestest, ehitistest ja loodusest.

Seni on sarjas ilmunud:

            1. Paul Raudsepp „Randivälja lood 3. Pulma Pauli pajatused 1924-1954" (ilmus 2014. aastal)       

            Humoorikalt kirjutatud Randivälja külaelaniku Paul Raudseppa memuaarides on  lugejal võimalik elada kaasa sündmustele, läbielamistele ning olustikukirjeldustele, mis avavad erinevate ajastute väärtusi, vastuolusid ning valikuid, mis inimeste ees seisid II MS eel -ja järel – nii Randivälja külas kui üle Eestimaa. Inimlikult puudutavalt ja avameelselt ning kirjanduslikult kaasahaaravalt kirjapandu aitab ehk senisest paremini mõista tänapäevalgi veel toimivaid arusaamu ning traditsioone kohalikus kogukonnas, mille juured pärinevad külaelu mõjutanud ajaloolistes sündmustes ja inimestes.

Vaata ka:

https://arhiiv.err.ee/vaata/uus-raamat-paul-raudsepp-pulma-pauli-pajatused-1924-1958

http://www.postimees.ee/2801010/malestusteraamat-juhatas-sojahauani

2. Raamat

            „Randivälja lood 2. Tori kihelkonna kirikukroonika 17. saj. - 20.saj. I pool" (ilmus 2015. aastal)

            «Tegemist on ürikuga, mis omab tähtsust nii Pärnumaa regionaalajaloo kui ka kogu Eesti kultuuriloo, majandus- ja kooliajaloo ning demograafia seisukohalt. Tori kihelkond hõlmas üsnagi suure osa praegusest Pärnumaast ning seal aset leidnud ajaloolised arengud, mida kroonika tundlikult kajastab, on piisavalt suure üldistusjõuga. Kroonikat iseloomustab ka kohati emotsionaalselt varjundatud stilistika, mis vahendab huvitavaid seisuslikke ja ametialaseid hoiakuid ning lisab lugemismõnu. Seda sorti ürikud olid aastakümneid avalikkuse eest varjul, neid said lugeda ja valikuliselt tsiteerida vaid vähesed. Eesti ajaloo avatud ja avaram mõistmine saab põhineda vaid sääraste dokumentide avalikul kättesaadavusel.»
akadeemik Jaan Undusk

Tori kihelkonnakiriku kroonika käsitleb ajavahemikku 17. sajandist kuni 1945. aastani ning selle on kirjutanud peamiselt Emil Offe (Toris ametis 1850–1876), Carl Raedlein (1877–1895) ning Harald von Riekhoff (1895–1911). Kirja pandud ülestähendustes ning arutlustes kajastuvad iga kirikuõpetaja ametiaja olulisemad sündmused kihelkonna kiriku-, haridus- ning majanduselus.

Vaata ka : http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/b04762ae-6196-41fe-99ac-2872ce47765f

http://kultuur.postimees.ee/3189435/meie-uhine-autobiograafia

http://www.rahvaraamat.ee/p/tori-kihelkonnakiriku-kroonika-die-chronik-des-kirchspiels-torgel/657222/et?isbn=9789949382835