Randivälja
Asukoht
Randivälja küla piirab loodest Pärnu jõgi 2 km. Ulatuses, kirdest Tori Hobusekasvandus. Edelast Taali küla (kunagise taali valla territoorium), kagust Võlli metsad. Paralleelselt Pärnu jõega läbib Randivälja küla pärnu – Paide maantee. Kaugus Pärnu jõe suudmest jääb umbes 25 km ja Pärnu linna piirist 20 km. Tori alevikust jääb Randivälja küla 1 km kaugusele.
Ajalugu
Randivälja küla ajaloolise keskuse moodustas luteriusu kirikumõis e. pastoraat. See oli Tori kihelkonna luteriusu pastorite eluase 17 saj. kuni 1945 aastani. Kuna Randivälja küla maad kuulusid kirikumõisale e. pastoraadile, nimetati Randivälja küla Tori Kirikuvallaks, mis ametlikult ühendati Tori vallaga alles 1895 aastal.
Erinevalt hilisemast Randivälja külast ulatusid kirikuvalla piirid ka teisele poole Pärnu jõge, selle paremkaldale. Teada on, et praeguse Oore küla Kiisa talu maad osteti päriseks Kirikuvallalt (mitte Tori vallalt). Alguses oli Kirikuvalla maadel vaid kaks talu: Randivälja 1. ja 2. talu. Aja jooksul talude arv suurenes.
Pastor Offe armastas ka taludele anda nimesid piibli järgi. Nii on praegune „Kolme” talu esialgselt olnud „Kolmetarga”, „Hõbeda” - „Hõbelinna”. „Kiisa” talu vastandina pandud ühele talule nimeks „ Vaalaskala”, kuid see nimi jäi aegade jooksul kaduma.
Kirikumõisas elanud pastorid:
Johann Heinrich Rosenplänter (1808 – 1809)
Benedikt August Friedrich Offe (1809 okt. – 29.06.1850)
Christian Emil August Offe (31.01.1852 – 08.06.1877)
Carl Raedlein (Raddein) (10.10.1877 – 17.03.1895)
Harald Rickhoff (15.15.1895 – 01.01.1911)
Johann Reitag (Johan Reidak) (1911 – 1945)
Pastoraadi hoone on tõenäoliselt ehitatud 19 saj alguses. Hoonet ümbritseb 1 ha suurune park. Pargi idapoolses nurgas maantee ääres asus leerimaja. See oli puithoone, sisustatud lihtsate pinkide ja kõnepuldiga. Vanemate inimeste mälestuste järgi oli selles üks ruum, kus toimus iga aasta suvel, juunikuul, leeriõpetus, mis kestis paar nädalat. Leeriõpetust viisid läbi pastor ja köster.
Nõukogude võimu ajal kasutati leerimaja loomade laudana. Pastoraadi hoone anti metskonnale. Metskonna hobuseid peeti leerimajas. Taali mõisa Sanksu jahilossist olid toodud lõvide kujud mõlemale poole metskonna peasissekäigu kõrvale.
Peale luteriusu kirikumõisa asus Randivälja külas ka apostliku õigeusu kirik ja kirikumõis ehk rahvakeeli Vene usu kogudus rajati Tori kihelkonnas 1852 aastal. Kirik ehitati 1868 a.
Kiriku juurde ehitati suur puidust 2 – korruseline kirikumõisa hoone. Selles elas õigeusu koguduse preester, kes sealsamas ka vene – usu lapsi õpetas. Neil aastail oli selles hoones apostliku õigeusu kihelkonnakool. Kilomeetri kaugusel, Tori aleviku edela servas tegutsev Tori kihelkonnakool oli mõeldud luteriusulistele lastele. Saj. lõpukümnendeil ühendati mõlemad kihelkonnakoolid. Kiriku juures tegutses aastatel 1869 – 1962 „ Tori apostliku õigeusu Kristuse sündimise kogudus”.
Saj. vahetuseks kasvas kiriku ümber väike alevik. Peale vene kirikumõisa hoone oli seal pood Sellest poest käisid petrooli ostmas suure kihelkonna kooli „lambipoisid”e. lampide korrapidajad, kelle kohusteks oli koolis lampide süütamine, puhastamine ja petrooleumi vedamine vene kiriku juurest vahepuuga kahe poisi vahel.
Veel oli „venemõisas” leiva – ja saiaküpsetamise töökoda Ott Laasi vanemate majas, mis 1970 – ndatel lammutati.Vene kirikumõisa lähedal elas kellam ees ja Kingsepp Tõnts oma perekonnaga.
Aastatel 1924 – 1929 töötas vene kirikumõisas Tori majapidamiskool .
Randivälja kool asutati 1885 a. tolleaegse kirikuõpetaja Carl Raedleini poolt vene õigeusu vastu võitlemise eesmärgil.
Iseäralise tähtsuse omandas Randivälja kool sellega, et esimese karskusseltsi hällikohaks sai.
Uus koolimaja sai valmis 1901a. Kui esimese eesti vabariigi ajal Tori kihelkonnakool algkooliks muudeti jäi õpilaste arv nii väikseks, et see suleti. Koolihoonele tehti juurdeehitus ja see muudeti kahe aastaseks kodumajapidamise täienduskooliks. Peale II maailmasõda sai sellest Virula 8 – kl kooli internaat. Internaat suleti 1968. 1990 aastani oli maja Eesti õpilasmaleva kasutuses. 1999 põles hoone maha.
Külas oli 1939a. 37 suitsu.
Arengukava
Randivälja küla kinnitas oma arengukava 12.11.2006
Randivälja küla arengukavaga saab tutvuda siit 