Tori valla rahvastik ja külad
Eelmisel sajandil võib Tori valla rahvastiku arengus eristada 3 perioodi.
I periood: Sajandivahetusest algas maarahvastiku kahanemine, mis kestis peaaegu 1980ndate aastate keskpaigani.
II periood: Algas 1980ndate aastate esimesel poolel, kui maarahvastiku vähenemine asendus aeglase tõusuga.
III periood: Algas 1990ndate aastate algul sündimuse järsu langusega.
Sajandivahetuse vanusstruktuur iseloomustas vallas noort rahvastikku (lapsi oli 29%). Vanurite arv oli väga väike (8,9%).
1920ndaid aastaid iseloomustab tööealise elanikkonna maksimaalne osatähtsus(63%).
Vahepealne sõjaperiood tegi elanikkonna hulgas omad korrektuurid.
Keeruline ja heitlik 1944. aasta sügis viis paljud koduküladest hoopis kaugemale.
Peale sõda taludele pealepandud metsaveo- ja raienormid olid taludesse jäänud noorematele pereliikmetele ja naistele ülejõu käivad ja sundisid inimesi paremaid elamis- ja töötingimusi linnast otsima.
Pärast sõda vanemaealiste inimeste osakaal külades aina tõusis, laste ja tööealiste osakaal aga vähenes. 1959. a. rahvaloendusest kuni 1979. aastani vähenes valla rahvastik 606 inimese võrra ehk keskmiselt 30 inimest aastas. Kuni 1989. aastani iseloomustas valda äärekülade rahvastiku pidev vähenemine ja keskasulate rahvastiku pidev suurenemine.
Tori valla elanikkond 03.08.2011 valla elanikeregistri järgi:
|