Muraka
Asukoht
Muraka küla asub Pärnumaal Tori vallas, valla põhjapoolsemas osas. Küla piir jääb Tori aleviku südamest – kiriku juurest 1 km. kaugusele, viimane talu on Torist umbes 8 km. kaugusel. Nii on siis ulatuvus pikkupidi põhjast lõunasse 7 km. ja laiuti läänest itta mõnes kohas 1,5 – 2 km lai.
Naaberküladeks Murakale on lõuna poolt Tõia küla, lääne poolt Selja ja Muti külad, põhja poolt puutub ta kokku Tani külas oleva Piistaoja taluga. Ida poolt on samuti naabriks Tani küla ja umbes 4 km ulatuses Pärnu jõgi, mille teisel kaldal on Levi küla.
Looduslikult on Muraka lauskmaa. Ainult jõe kallastel on järske langusi, mis moodustavad maalilisi looduspilte. Üsna rohkesti on segametsa ja talude juures suuri põlispuid.
Ajalugu
Küla on olnud endistel aegadel hajaküla, kus iga talu omaette. Erandiks olid kolm üksteise kõrvale ehitatud talu küla keskel.
Enamjaolt asuvadki talud kas oja või jõe kaldal, kus see talumaa asetuse korral vähegi võimalik on. Ka talude nimed on seotud ojaga. Muraka külas on mitmeid “oja” lõpulisi kohanimesid näiteks Künnapoja, Altoja, Kõrgoja, Kivastoja (hiljem Kivastu), Ristoja, Laaneoja, Vainoja, Lilleoja.
Täpne kirjalik allikas on Tallinnas kaupmehe Helmich Ficke kaubaraamat. Seal on 1515 a. märgitud asulad: Raudeskulle (Tõia), Leyve (Levi), Orghe kulle (Ooreküla), Memyste ( Niimiste).
1601 – Liivimaa revisjoni materjalides on koondatud talud ainult nelja küla alla: Orrekull (Ooreküla), Kassikull (Kaseküla), Rayle (Raidla) ja Memist (Niimiste). Teised 16. saj nimetatud külad on kirjas taludena: Mannare, Leui (Levi), Pesta Pullika (Päästale), Poya (Puista), Stoffer (Tohera), Hannese ( Aesoo).
Siinjuures on kohane peatuda kahel nimetusel. H. Laakmanni kaardil on Poesty, asukohaga hilisema Puista kohal. Puudub Päästale. Nagu teada on mõlemad lähestikku: Puista Navesti suubumisel Pärnu jõkke, Päästale Navesti suubumiskoha vastas Pärnu jõe paremal kaldal. Võib oletada, et nimetuse Poesty alla mahtus nii Puista kui Päästale ja see nimekuju oli algul ühine mõlemale külale. Võiks isegi oletada, et esimene asustus oli hilisema Puista – Jüri kohal ja hargnes sealt Pärnu jõe kaldale. Tõenäoliselt võib tõmmata võrdsusmärgi nimedele Poesty – Pesta.
1624 a. revisjon - Memmest (Niimiste, tühi), Raydell (Raidla), Ora (Oore), Hasick (Aesoo), Toffer (Tohera), Pasta (Päästale või Puista), Murrack (Muraka), Leiwe (Levi, tühi), Soenke (Songa). Ei nimetata Mannaret. Muraka kõrval on külana ka Songa.
1638 a. revisjon – külad: Randawell (Randivälja), Ohra (Oore), Loewwi (Levi). Paljusid endiseid külasid tähistavad hajatalud (Strewgesinder): Kassykull (Kaseküla), Mannawere (Mannare), Murrack (Muraka), Linna Oha (esimene viide hilisemale Tani külale), Pastapulk (Päästale), Tofer (Tohera), Aaste ( Aesoo).
17. saj lõpul uusi külasid ei leia: Aesoo, Tohera, Päästale ( Puista talu(d) on Päästale all), Muraka, Levi (Songa Levi all), Mannare, Kaseküla, Oore.
1704.a. külad: Aesoo, Tohera, Päästale, Muraka, Randivälja, Oore, Kase, Mannare, Elbi, Tabria ja Jõhve.
1804 a. Tori mõisa vakuraamat nimetab külad: Aesoo, Tohera, Päästale, Muraka, Levi, Kase, Mannare, Oore.
20. saj alguseks on alguse saanud Tõia küla. Tani talud, mis algselt olid Päästale all, moodustavad Tani küla.
Eesti vabariigi algusaastail on saanud eluõiguse: Rätsepa, Puista, Sitre ja Sohlu küla.
1930 aastal on Toris järgmised külad: Aesoo, Tohera, Riisa, Tõramaa,Rätsepa, Puista, Päästale, Levi, Kalmu, Metsa, Randivälja, Elbi, Muti, Mannare, Kase, Sitre, Muraka, Tani, Oore, Sohlu, Tõis, Murru, Ja Uru.
30 –ndate aastate lõpus järgmine muudatus: Rätsepa küla liidetakse Puistaga, Sitre Kasekülaga.
Kõige suurem oli Tori külade arv pärast sõda. 1945 a. moodustati külanõukogud: Aesoo, Tõia ja Kase, poolitati olemasolevaid külasid. 1949 a. oli seis järgmine:
Aesoo külanõukogus15 küla: Veneoja, Raba, Rabassaare, Aesoo, Viidika, Saarisoo, Määranõmme, Tohera, Tohera – Alt, Puista, Riisa, Kõrre, Aru, Kõlli ja Tõramaa.
Tõia külanõukogus 11 küla: Kalmu, Võlli, Metsa, Puussaare, Jõesuu, Levi, Tõia, Kose, Oore, Sohlu, Randivälja.
Kase külanõukogus 11 küla: Niimiste, Sanga, Selja, Kase, Muti, Elbi, Mannare, Soone, Päästale, Tani, Muraka.
Suurem külapiiride muutmine oli 1976. Tõia küla hakati nimetama Tori alevikuks.Järgmised külad olid: Aesoo, Tohera (liideti endise Vändra valla Tahkuse küla), Määranõmme, Riisa, Jõesuu (uus külanimi), Levi, Võlli, Randivälja, Elbi, Muti, Mannare, Piistaoja, (uus külanimi), Muraka, Kuiaru (uus külanimi), Oore. Neile lisandusid Kildemaa, Taali ja Kõrsa.
1997.a on järgmised külad: Aesoo, Tohera, Riisa, Rätsepa (Määranõmme asemel), Jõesuu, Levi, Võlli, Randivälja, Elbi, Muti, Mannare, Piistaoja, Selja (uus), Muraka, Kuiaru, Oore. Endised teiste valdade külad, mis on nüüd Tori all: Tahkuse (eraldus Toherast), Taali, Kildemaa, Urumarja, Kõrsa.