12.09.18

JAHIPIIRKONNAD

Jahipiirkonnad moodustatakse keskkonnaministri määrusega ja antakse kasutusse jahipiirkonna kasutusõigusloaga asukohajärgse Keskkonnaameti poolt. Jahipiirkonna kasutusõigusluba kehtib 10 aastat. Pärnumaa jahipiirkonnad on leitavad SIIT.

Tori valda jäävad jahipiirkonnad (ka osaliselt) ja piirkondades toimetavad jahiseltsid on:

 

ARE

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPf3KZysVoswfevvJBaKcTv76oVpHRrt

ARE JAHIMEESTE SELTS

Kubja-Jõe, Niidu küla, Tori vald, 87307 Pärnumaa

Esimees- Lauri Luur 

tel+372 523 7966

e-mail: arejahiselts@gmail.com

 

RAHNOJA

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP2hE9pW7eEEIzU1a341Bw3Dh7Juz1kQ

 

RAHNOJA JAHISELTS

Orava 16-1, Jõesuu küla, Tori vald, 86802 Pärnumaa

Esimees- Priit Pärna 

tel +372 5690 2186

e-mail: rahnoja@gmail.com

Koduleht: www. rahnojajahiselts.ee

 

SAUGA

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPX1zMOE9ohwTgdJYxj1apnHoG75mUbO

SAUGA JAHISELTS

Esimees- Erki Kosenkranius

tel:+372 51 870 29

 

SUIGU

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPlrkfQnc1p01zBdfBDl0CqCmwe80P7T

SUIGU JAHISELTS

Esimees- Aivar Erm

Tel:+372 51 64 893

 

TORI-SINDI

http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP35DwIP74lXSLDoxRORWHNiiYyb7yxI

TORI-SINDI JAHISELTS

Suur-Kuke 5, Pärnu

Seltsi vanem- Jaan Kägu

 Tel: +372 50 38 303

e-mail:www.torisindi.ee

 

TOOTSI

 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPzUdJIzsXPeNDseKMpEZJq4omL4dodP

TOOTSI JAHISELTS

Esimees-Udo Toomela

Tel:+372 51 39 149

 

EESTI JAHINDUSE HEA TAVA

vastu võetud EJSi volinike koosolekul 16.04.2014. Hea tava punkti 1 muudetud EJSi volinike koosolekul 25.05.2017

I Suhtu austavalt loodusesse, ulukitesse ja maaomandisse!

  1. Pea meeles, et sa jahimehena ei ole ainuke looduses liikuja ja looduse kasutaja.
  2. Hoia loodus puhas.
  3. Õpi tundma oma jahimaadel liikuvate ulukite asurkonda.
  4. Küti alati säästlikult, arvestades ulukiasurkondade jätkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa.
  5. Austa ulukite õigust elule. Jahti pidades jäta neile võimalus õnnelikuks pääsemiseks. Iialgi ära jälita ega küti abitus seisukorras viibivaid ulukeid.
  6. Pea jahti selliselt, et see ei kahjustaks maaomaniku vara.
  7. Toeta maaomanikku jahialastes küsimustes, koostöö on mõlemale osapoolele kasulik.

II Ole jahimehena korrektne!

  1. Jahiriietus olgu korrektne ja puhas, relvastus korras ja kontrollitud.
  2. Jahipasuna olemasolu korral alustatakse jahti signaaliga „Jahti algus!" ja jaht lõpetatakse signaaliga „Jahi lõpp!".
  3. Enne lasku tunne uluk ära, suurulukite puhul ka sugu ja vanus.
  4. Tugevaid, asurkonna arenguks oluliste omadustega, loomi tuleb küttida alles siis, kui nad on oma funktsiooni asurkonna jaoks täitnud. Küttimisel säästa heade omadustega, produktiivseid emasloomi, tugevad isasloomad küti alles parimas trofeevanuses ja jahihooaja lõpus.
  5. Emalooma küttimise tõttu noorloomade abitusse seisundisse jätmine ei ole põhjendatud tegu.
  6. Kütina tegutsev jahimees peab olema omandanud piisavalt hea laskeoskuse.
  7. Looma piinamine – halvasti lastes – on lubamatu.
  8. Korrektne jahimees ei lase mitte mingil juhul ulukit kaugemalt kui vahemaa, millelt on tagatud kindel tabamus.
  9. Ära tulista kunagi huupi lendavat linnuparve. Mitmed linnud võivad minema lennata kehasse tunginud haavlitega, mis tähendab neile piinarikast surma.
  10. Ära küti rohkem linde või teisi väikeulukeid, kui sina ise ja/või sinu (jahi-)sõbrad vajavad.
  11. Ära tulista magavat ulukit või ujuvat veelindu, välja arvatud haavatud looma puhul.

III Haavatud ulukit metsa ei jäeta!

  1. Tulistatud lask ei ole kunagi möödalask seni, kuni pole tõestatud vastupidist.
  2. Tabamuse saanud looma tuleb kohusetundlikult (võimalusel koos koeraga) otsida.
  3. Haavatud uluki liikumisel naaberjahialale teavitatakse sellest alati sealse piirkonna kasutajat.
  4. Haavatud suuruluk surmatakse halastuslasuga kaela ülemisse ossa või kõrva taha.
  5. Haavatud väikeuluk surmatakse kas ülelaskmisega või kuklalöögiga.
  6. Haavatud linnud surmatakse kas ülelaskmise või kuklatorkega.
  7. Reeglina tuleb kõrvalisi isikuid tapmisakti juurest eemale hoida.

IV Kohtle tabatud saaki lugupidavalt!

  1. Kõiki ulukeid – sõltumata liigist, soost või vanusest – koheldakse võrdselt.
  2. Tabatud suurulukit austatakse tema paremale küljele asetatud halja oksaga (kuusk, kadakas, tamm või nende puudumisel rohttaim). Isasloomale asetatakse oks tüvepoolega, emasloomale ladvapoolega pea poole.
  3. Uluki lihakeha viiakse võimaluse korral metsast välja nahastamata ja tükeldamata. Vajadusel eemaldatakse siseelundid metsas.
  4. Metskitse ja sellest väiksemaid ulukeid ei lohistata, vaid võimalusel kantakse metsast välja.
  5. Hirvest väiksemate ulukite siseelundid eemaldatakse käiseid üles käärimata.
  6. Jänes on otstarbekas vääristada laskekohal ehk tal eemaldatakse kusepõis ja sooled.
  7. Linde kantakse kaelast, riputatuna linnurihma otsa või jahivõrgus.
  8. Kui ühisjahi lõpus tabatud loomad „paraadiks" välja pannakse, on üle saagi astumine rangelt keelatud! Loomi ei tohi ka jalaga togides kohale lükata!
  9. Medaliväärset jahitrofeed ei tükeldata suveniirideks ega kasutata muul viisil tarbeesemete valmistamiseks.

V Käitu jahirelvaga ohutult!

  1. Käsitse jahirelva alati nii, nagu see oleks laetud.
  2. Ära mitte kunagi suuna relva inimese poole.
  3. Veendu enne tulistamist, kas kuuli või haavlite lennutrajektoor on kõrvalistele ohutu.
  4. Juhul kui olukord jahil muutub ebakindlaks, nõuab eetika, et sa valdaksid lasust loobumise rasket kunsti.
  5. Püssi lahti võttes, vinnastades, laadides, kinni pannes ja padruneid välja võttes suunatakse püssiraud maapinna poole selliselt, et keegi poleks ohustatud.
  6. Puhkepausidel või koos kaaslastega ühest kohast teise liikudes peab relv olema laadimata ja avatud lukuga või lahti murtud.

VI Ole hea jahikaaslane!

  1. Austa teiste jahimeeste õigust jahti pidada.
  2. Ära ole jahikaaslaste vastu üleolev ega kade nende jahiõnne peale.
  3. Naaberküti laskesektoris asuvat looma ei tulistata.
  4. Edukat kütti austatakse tema peakattele kinnitatava halja oksaga, mis murtakse tabatud ulukile asetatud oksa küljest. Ühisjahil austab jahimeest oksaga jahijuhataja.
  5. Saak jagatakse enne jahti teatavaks tehtud tingimustel. Üheks võimalus on teha seda loosimise teel. Siinjuures tunnustatakse head tööd teinud koerte omanikke lisaportsuga.
  6. Kui ühisjahi puhul valitakse jahikuningas, kroonitakse selleks jahimees, kes on saanud väärtuslikuma saagi. Esile võiks tõsta ka muid positiivseid käitumisi (teiste abistamine, keerulises olukorras laskmata jätmine jne).
  7. Kuuliga (nii vint- kui ka sileraudsega) lastes on uluki tabajaks see jahimees, kes esimesena tabas looma rinnaõõnde (kopsud, süda).
  8. Haavlilasu puhul on uluki tabajaks see jahimees, kes tabas looma viimasena (halastuslask looma piinade kergendamiseks ei lähe arvesse).
  9. Jahitrofee kuulub suurulukit esimesena surmavalt tabanud kütile. Kui suurulukit aga tabasid üheaegselt mitu kütti ja esimest tabajat pole võimalik selgitada määrab jahijuhataja trofee saaja või jäetakse trofee jahi korraldanud jahtkonna jahimaja seinale.

VIII Jahikoer on küti sõber ja kaaslane

  1. Koerad viiakse jahile ja tuuakse jahilt lõastatult.
  2. Jahil kasutatav koer peab olema väljaõpetatud ja kuuletuma peremehe korraldustele.
  3. Jahil kaasas olevate väljaõpetamata koerte omanikud peavad tagama, et koerad ei sega jahti.
  4. Võõras jahipiirkonnas kasuta oma koera ainult siis, kui jahipiirkonna omanik seda soovib või lubab.
  5. Ulukit ei lasta võõra koera eest. Võõrasteks ei loeta oma jahigrupi koeri vaatamata sellele, kes on antud grupis koera peremees.
  6. Kütt ei omasta jahikaaslase koera poolt murtud kährikut või mõnda teist väikeulukit.
  7. Väikeulukijahil koera eest lastud looma ei võta kütt enne üles, kui jälitav koer on seda nuusutanud.
  8. Talvel või kui koer on saanud märjaks, ära jäta teda autosse külmetama. Ära unusta koera ka palava ilmaga autosse.
  9. Kui koer saab jahi käigus vigastada, on tal õigus (vajadusel) otsekohesele arstiabile.
  10. Pärast jahti on koeral õigus saada rahu, sooja, head süüa ja puhast vett.

Olulisem, kui jätta oma järeltulevatele põlvedele võimalus jahti pidada, on jätta ka loomadele võimalus nende järeltulevatel põlvedel elada.

 

KUIDAS SAADA JAHIMEHEKS?

  1. Vali enda elukohajärgne sobiv jahitunnistuse taotleja koolitus infosüsteemist Metsis (http://metsis.ejs.ee/web/index.php/login)
  2. Kuula ettenähtud koolitus täies mahus.
  3. Soorita edukalt 4 eksamit. Kaks teooriaeksamit (kooli ja riiklik teooriaeksam) ja kaks laskmiseksamit (kooli ja riiklik laskeeksam)
  4. Saad jahitunnistuse.
  5. Tee elukohajärgsesse politseiprefektuuri taotlus relvakandmise loa saamiseks jahitunnituse alusel.
  6. Soorita relvaeksam.
  7. Saad relvakandmise loa
  8. Otsi endale jahindusklubi, kuhu pääsed liikmeks.

 

TAOTLE JAHITUNNISTUST SIIT: http://menuk.ee/jahikursus/