Huviväärsused
1. Piistaoja - Pooli sünnimaja
Muuseumina on asutatud 1989 aastal. Asub endisaegse Eesti parima talu elumajas. Annab ülevaate eesti esimese põllumajandusministri ja talupidaja Th. Pooli tegevusest ja Vändra katsejaama tootmis – ja teadustööst. Samuti Eesti mustakirju karja aretustööst Piistaojal. Muuseumi juurde kuulub ka arhiiv
2. Piistaoja park
3. Eldoraado talu maadel asuv suur rändrahn
4. Huvitavaid talunimesid
Eldoraado talu
Eldoraado talu on rahvasuus kutsutud ka Eltaruks ja Eltsaareks. Nimi on tulnud metsaandide rohkusest, mida leidus nii talule kuuluvas metsas kui ka rabas.Talu osteti 1913 aastal Vana – Vändra mõisnik von Ditmarilt 5000 rubla eest. Talu ostjaks oli Joosep Jürgens ja tema naine Alma - Susanna Puusepp. See oli õlgkatusega ja muldpõrandaga. Eelmisel perel olid imelikud puhtusepidamise tavad. Põrandal olid kihiti kuuseoksad ja sodi. Võitegemisel olid nad sigade abi kasutanud. Koor pandud puupütti, antud sigadele õue veeretada. Kui sead selle Veiksaare väravasse ja tagasi olid veeretanud, oligi või valmis.
Jõulu talu
Vasktorus olevale kontrahtile oli alla kirjutanud kolm risti Hans Rumm. See paber tõestas, et ta oli Jõulu talu päriseks ostnud. Hiljem sai talu omanikuks tema tütar( või kasutütar) Anna, kes abiellus Kiisa Mõnkalt pärit Tõnis Reieriga. Reieri perekonnanime kandsid kõik Jõulu järgnevad asukad kuni 1937 aastani, mil nimed eestistati. Kuna tegu oli Jõulu taluga, siis otsustas Ants Reier võtta uueks nimeks Jõulu.
Esimeses Eesti Vabariigis oli Jõulul võrdlemisi kultuuri – ja hariduskeskne elu. Lastele püüti anda parimat haridust. Tõnis Jõulu oli laia silmaringiga talumees, mitmes seltsis osaleja, suur kirjandussõber.
Ants Jõulu oli aastaid Vändra vallavolikogu liige ja vallavanema abi. Ta oli Kaitseliidu Alt – Vändra Üksiku Ratsarühma pealik, Tori – Jõesuu meierei juhatuses kirjatoimetaja, autasustatud Vabariigi presidendi Valgetähe ordeniga.
Praeguseks taluhooned hävinenud, maad võssa kasvanud.
Nääri talu
1860 – ndatel aastatel tuli Nääri tallu rentnikuks Vändrast Vaki Toomalt Maddis Jürgens (1827 – 1906). Pärast esimese naise Eva surma abiellus Maddis 1860 aastal Ann Martsoniga, kes oli pärit Vakilt. Maddis ja Ann ostsid Nääri talu. 1904 aastal sai Nääri peremeheks Maddise tütre Juula mees, kes ehitas Näärile uued taluhooned. Räägitakse, et Nääril olid kõige paremini ehitatud hooned kogu külas.
1949 aastal küüditati Nääri talu elanikud Siberisse, aga tagasi jõudes enam koju elama ei lubatud. Selleks ajaks oli Nääri talu juba lagunenud. Praeguseks on Nääri talu ase metsastunud ja raskesti ülesleitav. Püsti on veel rehealuse maakivist seinad ja võlvitud ukseava.
(kasutatud Piistaoja Küla Seltsi väljaannet "Küla kahe valla piiril")