Tori valla ajalugu

Kogu Tori piirkond on üks vanima asustusega piirkondi kogu Eestis. Säilinud on mitmeid praegu mälestistena riikliku kaitse alla võetud kivikalmeid, kalmistuid ja ohverdamiskohti.

Pärnu jõe ümbrus moodustab kõrge tasandiku, millesse jõgi on uuristanud kuni kuue meetri sügavuse sängi, Navesti jõe suubumiskoha järel ulatub jõesängi sügavus kuni 10 meetrini. Pärnu jõe org on kitsas ning kohati langevad jõesäng ja 30-80 meetri laiune org peaaegu ühte. Peale Navesti suubumist muutub Pärnu jõgi väga veerohkeks, laius ulatub kohati kuni 200 meetrini. Jõe looklevus allavoolu väheneb. Suvine veesügavus kõigub poolest kuni viie meetrini, keskmine sügavus on kaks meetrit. Jões esineb saari, millest suurem osa on kahes kärestikus - Puhke-Nõmme ja Pärntõkke talu juures. Pikad kärestikud on ka Levil ja Oorekülas.

Toris paljandub devoni liivakivi Pärnu lade, mis kalmistu kohal jõe vasakul kaldal moodustab umbes 500 meetri pikkuse, kohati üle kümne meetri kõrguse järsaku. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Kohati võib liivakividel näha ka püriidipesakestega mergeldolomiiti. Allikad on liivakivi sisse uuristanud kõrge ja sügava koopa. Et käik oli avar ja ulatus kaugele, hakati seda kutsuma Tori põrguks. Tori põrgu langes sisse 1908. aastal. Teine suurem varisemine oli 1937. aastal ja koopa suue langes sisse 1974. aastal. Tori kohta on olemas palju legende. Vanapaganat on Tori kandis nähtud mitmel pool ja mitmel korral: ta olla hirmutanud reisilisi, kiusanud põrgu vastas teisel pool jõge naisi, olnud kõrtsis viina viskamas ja teinud muid tempe.

Tori on olnud ajalooliselt asustatud paik ja kihelkonnakeskus. Orduajal oli Toris Püha Maarja kabel, mis purustati 16. sajandi lõpus. Hiljem rajati Torisse puitkirik ja aastatel 1852-1854 ehitati selle asemele nüüdne kivikirik, mis 1944. aastal põles varemeiks (taastatakse alates 1990. a).

Tori kihelkonnakeskuses asus Tori mõis, mis 16. sajandil oli Pärnu ordukomtuuri peamõis. 1820-ndate aastate teisel poolel renditi mõis Liivimaa rüütelkonnale meriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks. 1854. aastal sai peasuunaks hobusekasvatus ning 1930. aastal muudeti mõis hobusekasvatussuunaga riigimõisaks. Siin on aretatud tori hobune.

Tori alevik hakkas kujunema 19. sajandi lõpus (kandis 1977. aastani Tõia küla nime). Tori alevikus on hästi säilinud kihelkonnakeskuse struktuur ja hooned. Siin on 23 riikliku mälestisena arvele võetud objekti. Nimetamist väärivad mõisaansambel, kus on säilinud imposantne värav, viljaait, viinaköök, hobusekasvanduse tallide kompleks ja park. Heas korras on 1845. aastal ehitatud kõrts, kirik, kalmistu taastatud Vabadussambaga, samuti vana ja uus vallamajahoone. Kolhoosiaegsed tootmishooned ja elamud on ehitatud vanast keskusest mõnevõrra eemale, mistõttu Tori kunagise kihelkonnakeskuse väärtused on hästi nauditavad.

Levi külas Pärnu jõe kaldal on vanaaja asulakoht, kus on säilinud I aastatuhande teisest poolest pärinevad kivi- ja külakalme. Pärnu jõel Levil oli ka vesiveski (jahuveski ja villakraas), veskikoht on praegugi nähtav. Kunagi ehitati siinkandis jõgede ületamiseks niinimetatud Poola sildu. Need ehitati sõjavägede poolt hagudest ja kividest parasjagu nii palju allapoole veepinda, et suurvesi jääminekuga silda ei lõhuks ja tavalises veeseisus jõgi sellest kergelt üle voolaks. Muraka teele viiv veealune kolme sülla laiune Poola sild Levis kabeliaseme kohal oli Toris suurim. Sillaava tammedest talad olnud sada aastat tagasi veel terved ja külapoisid võistelnud avast läbiujumises.

Vana Päästale linnuse asukoht oli Altpere-Linaoja (Linnaoja) taluhoonestiku lähedal Pärnu jõe kaldal. Nende talude all jões asub Päästale Hiiesaar. Saarel kasvanud suur tamm ning olnud vaagnataolise õnarusega ohvrikivi. Sajandite jooksul on tamm hävinud, saar aga nihkunud allavoolu. Ohvrikivi asub nüüd vee all, saarest pisut ülesvett. Legendides elavad veel praegugi saare muistsed vaimud Hiie-Tõnn ja Hiie-Liisu.

Oore külas on vanaaja asulakoht ja külakalme (15.-17. saj). Nauditav on põlistaludega palistatud kohatiste liivakivipaljanditega ilus jõekallas ja avatud põllumaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. 20. sajandi alguse külastruktuur on paljuski säilinud.

Pärnu jõe kõrgel kaldal endises Taali korrastatud kirikumõisas on praegu Taali metskonna keskus. Ilusad vaated avanevad siit Pärnu jõele, liivakivipaljandile ja Virula vanale veskikohale.

 

Pärnu jõe kaldal on säilinud 19. sajandi 50-ndate aastate lõpus ehitatud Taali mõis, mis kuulus Holsteinide aadliperekonnale. Häärberil on huvitav nurgatorn ja arkaad. Mõisa ümbritseb looduskaitsealune park. Jõe kaldal mõisa kohal on liivakivipaljand.

 

Esmakordselt mainitakse vanades kirjades Tori kihelkonna nime 1544. aastal.

19. detsember 1991 muudeti Tori külanõukogu Tori vallaks.

Tori valla sünnitunnistuse lugu

Tori kiriku ajalugu

Tori kihelkond

Tori Põrgu