Ajalugu

Tori kalmistu on ajaloomälestis

Ajastu tüüpiline, hästi säilinud 19.-20.s. pärinevate hauatähiste ning jälgitavate piiridega ja järjepidevalt hooldatud kalmistu.

Asetseb Pärnumaal Tori vallas, Tori kiriku lähedal. Üldpindala 4,05 ha.

Kalmistu kooseneb kahest osast - luterlaste ja õigeusuliste kalmistutest.

Kalmistu välispiirdeks on maakivikuhjatis, kõrgusega valdavalt 0,4-0,6 m. Kalmistu väravaehitis on tellistest neljapostiline ja moodustatud kahes tasapinnas ning suletavad sepisvõredega. Kalmistul on krohvitud ja värvitud kivikabel (6*8*5,5 m). Kabelisse on viidud elekter. Kalmistul on betoonist välikantsel. Kalmistul asub Vabadussõjas langenud torilaste mälestussammas.

Vanemad kui II maailmasõja lõpphauatähised ja piirded: metallhauatähised -571, sh sepised -282; sepisaiad -35; kivist hauatähised -139.

Kirikut ümbritses varem kirikuaed, kuhu ka surnuid maeti, kuid aastal 1773 see suleti ning kiriku lähedale rajati uus planktaraga piiratud kalmistu. Ligikaudu samal kohal asub mitmel korral laiendatud surnuaed praegugi. Dokument kalmistule maa eraldamise kohta näitab aastat 1823. Esimene matus toimus aastal 1824.

1854 aastal liideti õigeusklike matmispaigaks piklik jõeäärne maariba.

Kalmistule viib neogooti stiilis värav, millele kuhjatud detailid sarnanevad nendega, mis ehitusmeister Paslack kavandas kirikule. Võimalik, et värava autor oligi Paslack.

Kalmistu keskosas asub väike, kõrge kelpkatusega kabel, tuntud nn. luumajana. Maja esiseina on müüritud graniidist kivid ehitusaastatega 1823 ja 1848 . Algselt võis see olla matusekabel.1848.a tehti suurem ümberehitus.

Kalmistul asub tuntud kirjaniku Andres Saali mälestuskompleks.