Tori valla ajalugu
Esmakordselt mainitakse vanades kirjades Tori kihelkonna nime 1544. aastal.Põhiliseks tegevusalaks Tori vallas on läbi aegade olnud põllumajanduslik tootmine.Põllumajandus arengule vallas aitas kaasa Carl Robert Jakobsoni tegevus 19. sajandi teisel poolel Kurgjal. Ta virgutas Eesti talupoegades loovat mõtlemist talutööde korraldamisel. Sellest sai innustust ka Tori kroonumõisale kuuluv Piistaoja talu. Talus piirati linakasvatust ja hakati edendama piimakarja, rajati kultuurkarjamaad ja kuivendati põlde. 1918. aastal hakati Piistaojal aretama hollandi - friisi tõugu karja.
Tõuke uue hobusetõu aretamiseks 19. sajandi keskpaiku andis üleminek uudsele majandussüsteemile. Põllumajanduse ja loomakasvatuse areng nõudis paremaid põllutööriistu ja tugevamaid tööloomi, eriti tekkis vajadus suure ning tugeva põllutöö-ja veohobuse järele. Nii asutati 1856. aastal Tori hobusekasvandus. Tori hobusetõu esiisaks sai aga Sangaste mõisa omanikult Fr. Bergilt ostetud norfolk-roadsteri ristandtäkk Hetman.
1852. aastal pandi nurgakivi kihelkonnakirikule, enne seda oli Toris puukirik.
1875. aastal sai valmis Tori Kihelkonnakool, mille juhatajaks sai Johannes Kuus.
Tori on seisnud oma haridusliku taseme poolest ees mitmest Pärnumaa kihelkonnast. Samal ajal, kui naaberkihelkondades alles tegeldi algkoolide asutamisega, oli Tori kihelkonnas võimalik juba omandada 6-klassilist haridust.
1878. aasta kevadel alustas kooli juures tegevust üks vanimaid pidevalt tegutsenud külaraamatukogusid Eestis.
Tori on nii Pärnumaa kultuuriloos kui ka laiemalt oma koha jäädvustanud esmajoones elava "seltsitegevusega". Esimesest Eesti üldlaulupeost võttis osa ka Tori koor (1869).
1883. aastal võis Eesti tähtsamatest lehtedest lugeda teadet Tori laulu-ja mänguseltsi "Salme" põhikirja kinnitamisest. "Salme" oli kaua ainukeseks seltsiks Toris, kellel oma seltsimaja, mille ta vanast magasiaidast ümber ehitas.
1908. aastal moodustati "Tori Põllumeeste Selts". Seltsi eesmärgiks põhikirja alusel oli "oma tegevuse ringkonnas seltsiliikmete ühendatud jõul põllumajandust ja sellesse puutuvat tööstust edendada ja täiendada."
Tori vanemate seltside hulka kuulub ka karskusselts "Täht" (1889), mis oli esimeseks karskusseltsiks Eestis.
1922. aastal viidi Tori kihelkonnas läbi rahvalugemine, kust võib siis leida järgmiseid andmeid:
Tori Kihelkonna pindala katastriandmeil 523,6 km2. Tori Kihelkonna alla kuulusid Taali vald, Tori vald, Tammiste vald. Külasid oli kokku 54, rahvakoole 14. Elanike arv kihelkonnas 7544 inimest, sellest Tori vallas 3975. Kauplusi ja muid ärilisi ettevõtteid oli 43. Kutsekoole üks: Tori kodumajanduse täiendus kool. Rahvaraamatukogusid 12, seltse ja ühinguid 57.